VÄGI, MILLEGA TEENIDA

„Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.“ (Galaatlastele 2:20) 

Võiksin pidada 10-aasta pikkuse jutluste seeria teemal, kuidas astuda jumalariigi töösse, kuid sel oleks ikka 0-efekt. Pidades aga meeles kõike ristil toimunut ja seda, mida Jeesus kannatas, paneb küll ühe teenija südame kiiremini põksuma. See pole võimalik tulla risti alla murtud, räpase ja väärtusetu patusena, kogeda meie Päästja lunastust, pühitsust ja armastust ning jääda kõige selle juures muutumata. Tulles Jeesuse risti juurde, sa ka mõistad, et oled ühes Temaga risti löödud. Elades ristilöödud Kristuse väes, ei saa sa mitte jääda Teda teenimata. Sind ei pea isegi paluma olema Tema teenija. Muide, keegi ei saa sind peatada astumast jumalariigi töösse. Pead lausa hoolikalt planeerima oma elu, kuna teenimine on su jaoks nii loomulik.

Me ei muutu mitte seetõttu, et end pidevalt süüdi mõistame ja endale muudkui kordame, et peame ikka rohkem püüdma. Ei. Me ei suuda seda iseenese jõus, vaid Jeesuse surm, maha matmine ja ülestõusmine annavad meile väe panna maha oma elud nii Jumala kui teiste heaks. Enda ümber ringi vaadates näeme, et paljudel inimestel on vajadusi; inimestel, kes otsivad armastust täis kogudusi. Neil on ehk kohutav nädal selja taga, kuid niipea, kui nad koguduse ustest sisse astuvad, peavad nad nägema ja kogema, et seal paigas on midagi teistsugust.

Kuna meid on ühes Kristusega risti löödud, võib ka me teenija süda ulatuda teisteni Tema armastusega, mis aitab neilgi muutuda.