VÄLJASPOOL VÄRAVAT

Aabraham läbis tohutu usutesti, kui oli kuulelikkusest Jumalale valmis ohverdama oma poega. Kuid olulisemgi veel, kui see usutest, oli Aabrahami võõrutamine kõigest maisest, mis väljendus samuti tema valmiduses loobuda oma pojast Iisakist. Ta uskus, et ta elul on suurem eesmärk, kui see, mida ta sel hetkel silmaga nägi. Ta oli mees, kes küll elas selles maailmas, kuid kes tõesti polnud sellest maailmast, nähes oma kodakondsust hoopis teises maailmas.

Pane tähele, mida ütleb Heebrea kiri Kristuse kohta. Seal on öeldud, et Ta „on kannatanud väljaspool väravat“. (Heebrealastele 13:12). Jeesus kannatas kui väljajäetu. Ta oli alati väljaspool ametlikku kehtivat religiooni ning väljaspool kõike, mida ühiskond aktsepteeris. Samas oli Kristus ka väljajäetu selles mõttes, et Tal polnud siin maa peal paika, kuhu isegi oma pead panna. Kõiges, mida Jeesus tegi, vaatas Ta alati üles taeva poole.

Nii nagu meie Päästjal ja esiisa Aabrahamil, pole ka meil siin „jäädavat linna, vaid me taotleme tulevast.“ (Heebrealastele 13:14). Me küll elame ja töötame siin maa peal, kuid samas oleme siin kui võõrad. Meie tõeline kodu on Uus Jeruusalemm. Seetõttu õhutab ka Heebrea kiri meid minema „tema juurde väljapoole leeri, kandes tema teotust.“  (Heebrealastele 13:13). Seniks, kuni me pole „väljaspool“ leeri – väljaspool selle maailma ihasid ja materialismi – ei ole me seal, kus on me Peigmees.

Ma elan ilusas majas ja sõidan hea autoga, kuid ma valvan pidevalt oma südant, et ükski materiaalne asi ei võtaks võimust mu südame üle. Sest sul võib olla võimas usk, kuid mitte vähimatki igatsust Kristuse järele. „Ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.“  (1 Korintlastele 13:2). Seetõttu on ka äärmiselt kurb näha tänapäeval suurel hulgal kristlasi, kellel on küll suur usk, kuid puudub igatsus olla koos Jeesusega. Pigem on nende pilk suunatud selle maailma asjade ja nende saavutamise/omamise peale. Nii ei taha nad ka midagi kuulda taevastele asjadele keskendumisest ja sellest maailmast võõrandumisest. Nende jaoks tähendab see sõnum heast elust loobumist, mida nautida.

Kuid tänu Jumalale, et Tal on imelisi mooduseid, kuidas lükata meid väravast välja. Ta lausa ütleb meile: „Kui tahad astuda liitu minu Pojaga, ei saa sul olla muid meeleköitjaid elus. Tahan olla kindel, et sa ei ihale kellegi ega millegi muu, kui vaid Kristuse järele. Sinu kõige suurim igatsus ja südametõmme peaks olema olla koos Kristusega.“