VÕIDULAUL

Meil on õrn ja armastav Isa, kes saab puudutatud me haavatud tunnetest. Isegi Jeesus nuttis oma proovilepaneku tunnil. Ta tunneb me valu ja on saatnud meile oma Püha Vaimu, kes trööstib meid, jagab meile lootust ning toob rahu me hingele.

Kui huvitav see ka poleks, siis uskmatud jälgivad meid keset me väljakutseid, oodates, et lööksime laulu keset oma kõige raskemaidki aegu. Näeme sellekohast näidet isegi Jumala Sõnas. „Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled. Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: „Laulge meile Siioni laule!”“ (Psalmid 137:1-3)

See salm kirjeldab iisraellaste vangipõlve babüloonlaste poolt, kus Jumala rahvas oli kaotanud kõik, sh oma kodumaa. Samas tahtsid nende vangistajad kuulda nende võidulaule, mille poolest iisraellased tuntud olid. „Laulge meile! Oleme kuulnud neist suurtest võidulauludest, mida Jumalale laulate, mistõttu laulge neid nüüd meile!“ Ma ei usu, et see nõue oli mõeldud vaid pilkena. Need babüloonlased igatsesid tõemeeli saada osa ühest tunnistusest, sest nende enda religioon oli jätnud neisse tühja, kuiva ja lootusetu tunde.

Nõndasamuti ootab ka tänapäeva maailm Jumala lastelt võidulaulu. Sest see, mida nad tegelikult tahavad teada, on: „Kuidas te reageerite hetke kriisides? Oleme kuulnud, et peate oma Jumalat ustavaks ja võimsaks, mistõttu kas usaldate Teda ka sellistel aegadel? Kas te headel aegadel kõlanud päästelaulud olid vaid kui lapsiku fantaasia vili, või te usk peab vastu ka siis, kui väga kitsaks läheb?“

Me ühiskond otsib meeleheitlikult rahu ja lootust keset neid ärevaid aegu. Nad igatsevad kogeda Jesaja 26:3 kuulutatud tõde: „Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale.“ Ja nad vaatavad Jumala laste peale, et kuulda-näha neilt tunnistust selle kohta.