VAID ÜKS SÕNA JEESUSELT

Üks tohutu äng ja meeleheide võib tabada Jeesust nende poolt, kellest Ta kõige enam hoolib. Maarja ja Marta olid kaotanud oma kindluse Temasse peale seda, kui nende vend Laatsarus haigeks jäi ja suri (vt Johannese 11:20-21). Ka Jairuse pere oli kaotanud oma kindluse. Nad kõik süüdistasid Jeesust hilinemises ja hoolimatuses (vt Markuse 5:35).

Ometi piisas vaid ühest Tema sõnast, milleks oli „Tõuse!“ ja kõik muutus vaid hetkega. See on kõik, mida Issanda puhul vaja läheb. Ta ütleb vaid ühe sõna ja korraga on kõik muudetud. Saatan peab vabastama oma haarde, surm põgeneb, elu tärkab ja taeva õnnistused murravad läbi igast otsast.

Mu armsad, millest iganes te ka läbi ei läheks – Issand peab ütlema vaid ühe sõna ja deemonid peavad kaduma, kus see ja teine. Kogu loodu väriseb. Vastus, mida oled otsinud, on sul korraga käes. Mõtled nüüd, miks siis Issand sulle juba praeguseks vastanud pole? Miks peavad su kannatused jätkuma? Miks küll osade, Jumala kõige pühamate olukorrad, nii lootusetud näivad?

Kõik, mida ma tean, on vaid see, et taolistes kriisides Jumala rahvas kas kasvab oma usus ja kindluses, või taandab end ja kaotab selle. „“Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt.“ Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge.“ (Heebrealastele 10:38–39).

Issand on otsustanud röövida meilt igasuguse inimliku lootuse iseenda peale, jättes meile vaid lootuse Tema peale.