VAID JEESUS TOOB ELU

Jumal mõtleb seda tõsiselt, kui ütleb: „Sest patu palk on surm.“ (Roomlastele 6:23)

Paulus toob läbi kogu Rooma kirja 8 ptk’i välja patu hävitava reaalsuse. Ta ütleb: „Kui elate oma lihaliku loomuse järele, siis surete. Ainuüksi ihadest ja tunnetest lähtumine viib surma. Te ihud on tänu patule surnud.“ Ehk lühidalt öeldes – surm tähendab elu puudumist. Ja ainult Jeesus on see, kes saab tuua elu, kuulutades: „Mina olen ülestõusmine ja elu.“ (Johannese 11:25)

Kuna uskmatutel puudub elu, viib kõik, mida nad taga ajavad, surma. See on ka põhjus, miks nii paljud pöörduvad alkoholi ja uimastite poole. End pilve tõmbamine pole enam niivõrd pidu, kuivõrd püüe tuimestada patu poolt põhjustatud valu. Valu, mis lähtub tõelisest tühjusest.

„Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu. Nende tunnetus on nüristunud ja nad on loovutanud end kõlvatusse tegema ahnelt kõike roppust.“ (Efeslastele  4:18–19). Milline kohutav olukord, mida Paulus kirjeldab. Ta ütleb: „Need inimesed on nii andunud maailma naudingutele, et nad isegi ei tunne enam midagi.“ Ehk teisisõnu: nad on muutunud nii tuimaks igasuguse Jumala elu tunnetuse suhtes. Ometi sirutub Jumal oma armus iga tuimaks muutunud hinge poole.

Paulus loob kontrasti nendega, kes on Kristuse ihus: „Teie ei ole aga niimoodi Kristust tundma õppinud,  kui te üldse olete temast kuulnud ja temas õpetatud, nii nagu tõde on Jeesuses. Teil tuleb jätta oma endise eluviisi poolest vana loomus, kes laostub petlike himude käes, ning saada uueks oma mõttelaadilt.“ (Efeslastele 4:20-23). Pauluse sõnum siin on väga selge: „Te võite ärgata surnuist ellu. Te võite saada muudetud. Te võite saada osa uuest elust.“ Milline lootus!