VAIKUS TAEVAS
Me elame viimasel ettevalmistusajal. Nii taevas, maa peal kui põrgus võtab üha enam maad vilgas tegevus, kuna kogu loodu elab inimkonna ajaloo kulminatsiooni ootuses. Kui Püha Vaim eemaldaks klapid me silmadelt, oleksime usklikena ühtaegu rõõmsad kui ka kohkunud sellest, mida näeksime. Hüüaksime kõigest väest: „Mis toimub? Miks kõik nii pingsalt ja sihikindlalt kiirustavad ja tormavad? Mis küll toimuma saab?“
Taevad on hetkel ootusest tulvil! Pole kahtlustki, et lõplik konflikt on peagi sündimas, mille käigus iga vaenlane pannakse Issanda jalge alla. Jumal on ettevalmistustega samuti hoos!
Oleks see alles vaatepilt, mida me näeks, kui vaimsest ja maiset sfääri eraldav eesriie saaks kasvõi hetkekski kõrvaldatud! Kuhu iganes me ka ei vaataks – igal pool käiksid ettevalmistused. Kuid need oleks nähtavad vaid juhul, kui me saaks hetkekski heita pilgu igavikku. Samas aga pole tarvis spekuleerida, sest Jumal on neid lõpuaja ettevalmistusi, mis taevas aset leiavad, ilmutanud meile ka oma Sõnas. Ilmutuse 6:1 on öeldud, et Tall avas ühe pitsereist ja siis oli kuulda kui kõuehäält. Järgnev kirjakoht on aga üks hämmastavamaid kogu Piiblis: „Kui Tall avas seitsmenda pitseri, sündis taevas vaikus ligi pooleks tunniks“ (Ilmutuse 8:1).
Ei ühtki inglit hüüdmas: „Püha! Püha!“ Ei ühtki koori laulmas. Jumala igaveses kuningriigis ei kostunud ühtki heli! Taevad sõna otseses mõttes rappusid püha kõuemürina ees, kuid siis oli Jumala poolt korraga vaikus. Kristus ja Püha Vaim olid vait. Miks ometi? Ja miks just pool tundi? Prohvet Sakarja annab meile sellest pisut aimu: „Ja Issand võiab Juuda enesele pärisosaks pühal pinnal ning valib taas Jeruusalemma. Vaiki Issanda ees, kõik liha, sest tema tõuseb oma pühast asupaigast!“ (Sakarja 2:16-17). Me näeme siin, et Jumal on valmis kuulutama välja oma pärisosa. Kõik asjad on paika loksunud. Seitse kohtumõistjat inglit seisavad Ta ees, oodates oma ülesandeid, et siis minna ja tabada nendega maad. Aeg, mis oli määratud aegade algusest, on nüüd kätte jõudnud.
Sõnad, mida selles Piibli kirjakohas kasutatakse, räägivad pühast vaikusest; suurest vaikusest enne tormi, mis on inimmõistuse jaoks liiga püha ja hoomamatu. Meil pole õrna aimugi, miks just sel hetkel – vahetult enne lõplikku kohtumõistmist – valitseb Jumala pool taevas täielik vaikus.