VANKUMATU USK

„Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!“ (Heebrealastele 10:35). Kui oled kristlane, oled ka tulises sõjas. Veelgi enam – sa oled lahingus, kus su usu pärast käib võitlus elu ja surma peale. Saatan on enam kui aldis kukutama ja hävitama iga Jumala poolt valitu usu. Seetõttu ka, mida tugevam on su usk, seda suuremad on ta rünnakud su vastu. Sest vankumatu usk Jumalasse ajab kogu põrgu tagajalgadele. Saatana kuningriigi jaoks pole midagi ohtlikumat kui kristlane, kes on vankumatu oma usus. Miks? Sest ainuüksi läbi usu ja sellest lähtuva väe saab Saatana kuningriik vallutatud. Läbi usu tuleb esile õigsus ja deemonlikud tuled saavad summutatud. Läbi usu saadakse kätte Jumala tõotused ja suletakse lõvide suud.

Apostel Paulus koges tohutuid rünnakuid oma usu vastu. Tema usaldus ja usk Jeesusesse ajas põrgu nii marru, et Saatan küsis luba tema luhvtitamiseks, et näha, kas ta ikka jääb püsima. „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!” (Luuka 22:31-32).

Jumal on andnud meile võimsa relva, seismaks vastu Saatana rünnakutele. Me ei pea püüdma ise kõike välja nuputada. Peaksime hoopis suunama oma pilgu „suurele hulgale tunnistajatele“, kes on juba igavikus, kuid kes jäid püsima tänu oma vankumatule usule (vt Heebrealastele 12:1).

Milline pilt! See salm tõstab esile suure armee võidukaid Jumala pühasid erinevatest aegadest, keda peaksime hoolikalt eeskujuks võtma. Nad kannavad õigsuse kroone ja lehvitavad palmiokstega, julgustades meid takka meie võidujooksus: „Jookse kannatlikkusega! Me võitlesime kuni surmani ega andnud alla. Jumal hoidis meid ja me usk pidas vastu. See tõde toimib: me võitsime! Me oleme võitjad. Nii et jätka aga! Sa suudad ületada kõik need raskused.“