VAPPER JA JULGE JUMALA HEAKS
„Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest vägede Issand oli temaga.“ (1 Ajaraamatu 11:9). 1 Ajaraamatu 11 ptk’s mainitud võimsad sõjakangelased aitasid Taavetil vallutada uue pealinna ta kuningriigi jaoks, nagu seda salmides 4-9 näha võime. Iisraeli kaasaegne rahvas oli uhkelt tähistamas oma linna, Jeruusalemma, 3000-sünnipäeva, mis oli ühtlasi kogu juutide elu keskpunkt. Seetõttu polnud see mitte väike amps, mida haugata. Jebuusi elanikud, kes Jeruusalemmas elasid, teatasid Taavetile otse ja omadega: „Ära mitte arvagi! See on tugev ja kindlustatud linn ning siia sa küll ei pääse!“ Muide, 2 Saamueli 5:6 on lausa kirjas nende otsene solvang Taaveti vastu: „Siia sisse sa ei pääse, sest pimedad ja lonkurid kihutavad su tagasi!”
Nii on ka iga meie püüdlusega teha midagi tähendusrikast Jumalale. See pole kunagi lihtne. Millal iganes Jumal õhutab meid üles rajama Tema kuningriiki kuhugi uude paika, on vaenlane meil kohe kannul. Saatan püüab meid alati veenda selles, et oleme haaranud liiga suure tüki ja kogeme peagi läbikukkumist ning häbi. Kuid Taavet pressis oma sõjameestega edasi. Neil polnud mõtteski tagasi pöörduda. Muide, Taavet tegi lausa ühe ebatavalise pakkumise: „Kes esimesena lööb jebuuslasi, saab peameheks ja pealikuks!” (1 Ajaraamatu 11:6). See tähendas olla esimene, kes läks ülesmäge rünnakusse hästi varustatud sõjameeste vastu, kes vaid ootasid, et kõik oma nooled ja kivid käiku lasta. Taaveti noorim nõbu Joab nägi aga selles ideaalset vallutusvõimalust. Ta tungis linna esimesena, saades seega ka Taaveti juhtivaks peameheks kõigiks eelolevateks aastateks.
Samas, see pole päris see, kuidas me tänapäeval kogudusse juhte valime, või on? Me vaatame läbi nende CV’d, staaži, maine, haridustaseme ja miljon muud inimlikele kriteeriumitele vastavat asja. Samas kui Taavet otsis just julgust ja meelekindlust astuda tegeliku maailma lahinguisse.
Kui me oleme piisavalt julged astuma vaimulikku võitlusse, olles võimsad usu ja palveinimesed, pole ka mingeid piiranguid sellele, mida Jumal meie kaudu teha saab.
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.