„Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või „Mis me joome?”
või „Millega me riietume?” Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.“ (Matteuse 6:31-32).
Jeesus hoiatab meid paganate kalduvuse eest muretseda ja Tema sõnad puudutavad mu hinge. Ta ütleb, et muretsemine – olgu see siis oma töö, pere või ellujäämise pärast – on paganlik eluviis.
VALE SUHTUMINE
Meil puuduvad kahjuks selgitused sellele, miks paljud jumalakartlikud inimesed kogevad tohutuid kannatusi. Miks need, kes armastavad Jumalat kõige täiega, peavad kogema üha kasvavaid raskusi?
“See kõik on mõeldud selleks, et õpetada meile kannatlikkust.”
“See õpetab Jumala rahvast usaldama Teda rohkem.”
Kas tõesti? Kas need on tõesti need põhjused või on tegu vaid tühipaljaste klišeedega? Kahtlemata ei tähenda taolised väited grammigi nende jaoks, kes on minemas läbi rasketest kriisidest.
Kas me elus koos Jumalaga võib üldse kätte jõuda hetk, kus me oleme muutunud nii usaldavateks Tema suhtes ja nii ustavateks Talle läbi erinevate katsumuste, et me võime loota ka väikesele pausile vaimulikus sõjapidamises?
Kas kõigist raskustest võiks üldse kunagi saada puhkust? Kas leidub aega, kus saaksime hinge tõmmata kõigist katsumustest? Kas eluaeg kestnud usuga kaasnevatele nõuetele järgneb ajutistki vabastust lahingust? Kas me usus on üldse võimalik saavutada mingit sellist punkti, kus proovilepanekud ja läbikatsumised poleks enam vajalikud?
Oma teenistusaja algaegadel kuulutas Jeesus enda kohta järgmist:
„Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti.“ (Johannese 7:37)
Jeesus ainuüksi ei toonud välja mingit oma mõtet, aga Ta lausa hüüdis valjusti. Ta ootas selleks pühade kõige olulisemat päeva, et oma avaldusega lagedale tulla:
„Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.” (Johannese 7:37-38).
Vana Testamendi viimases raamatus rääkis prohvet Malaki millestki, mis oli kunagi olnud ja saab taaskord esile tulema Jumala rahva keskel keset vaimseid põuaaegu. „Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Issandat.“ (Malaki 3:16). Millest nad rääkisid? Kas nad siis varem polnud kogu ajaloo vältel omavahel rääkinud? Mis oli nende kõnes muutunud?
Kuningas Taavet oli tuntud mehena, kes usaldas täielikult Jumalat. Ta kuulutas oma elu motot järgnevas salmis:
„Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi.
Sellepärast ilutseb mu süda ja ma tänan teda oma lauluga.“ (Psalmid 28:7)
Need polnud Taaveti jaoks vaid sõnad. Piibel kirjeldab sündmusi sündmuste järel, kus Taavet näitas keset kõige võimatumaidki olukordi üles suurt usku.
SUURED SAAVUTUSED
Läbi oma usu Jumalasse, tegi Taavet suuri asju:
Tahan siinkohal jagada erilise sõnumi kõigi nendega, kes on käinud läbi paljudest vetevoogudest ning katsumuste põletavatest ahjudest. Usun, et on igati võimalik, et sinu proovilepanekud pole vähimalgi määral seotud korrale kutsumisega. Pigem on tegu millegi igavesega – millegagi, mis puudutab sinu elu ees ootavas uues maailmas.
1 Moosese 22:2 ütles Jumal Aabrahamile: „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!” Sa ju tead seda lugu. Jumal säästis Iisaki, võttes tema asemel hoopis ühe jäära ohvriks. Ja Issand ütles Aabrahamile:
Kui me esimest korda Aabrahami kohta loeme, me näeme, et Jumal palus tal pakkida kokku kogu oma pere ja kogu oma vara ning minna nimetusse paika (vt 1 Moosese 12:1). See pidi ikka olema tohutu proovilepanek nii Aabrahami kui kõigi ta kallite jaoks. Ometigi, Aabraham kuuletus usu läbi. Ta elas võõraste keskel keset võõraid maid – õnnistatud ja hoituna – ning pääses igast raskusest tänu üleloomulikele unenägudele ja nägemustele, mida Jumal talle andis.
VAATA TÄHTI
Jeesus veetis maa peal 33 aastat. Oli see kõik tõesti vaid selleks, et Ta saaks piisavalt vanaks, et ristil surra? Või selleks, et omada teatud kogemusi, mida kirja panna? Ei, loomulikult mitte.