Püha ja võitud – need kaks olulist elementi Jeesuse elust peaks olema ka osa meie eludest. Meid on kutsutud olema pühad ja võitud, kuigi osade kristlaste jaoks võib see tunduda hirmuäratavana. „Ma elan moraalselt puhast elu ja annan oma parima, et olla ka jumalakartlik, aga püha? Ja võitud? Kuidas küll see veel peaks võimalik olema, kui mõelda kõigile mu läbikukkumistele?“
Kui kummaline see ka poleks, Jumalale meeldib võtta kõige vähem tõenäolisemad, kõige vähem treenitumad ja kõige ebatäiuslikumad inimesed, et saata nende läbi korda midagi imelist. Aabraham valetas surve all olles; Mooses tappis enne Iisraeli vabastajaks saamist ühe mehe; kuningas Taaveti pere nägi temas vaid karjapoissi ning apostel Peetrus oli vaid kalamees, kes polnud saanud mingit vaimulikku väljaõpet.
„Ja ta (Jeesus) ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.“ (Matteuse 13:58) Uskmatus takistab alati täit osa saamist Jumala ilmutusest ja õnnistustest ning Piibel annab meile väga selgelt mõista, et Jumal ei võta seda kergelt. Ta toob meile selle kohta näite kuningas Aasa näol, kes oli Taaveti järglane ja õiglane kuningas ning kes valitses Juuda üle (loe 2. Ajaraamatu peatükke 14-16).
Paljud kaasaja koguduse hääled kuulutavad täna, et kristlased peaksid näitama üles uut sorti armastust. Sellist, mille ees piibellik tõde peaks aegajalt painduma. Nende evangeeliumi kohaselt pole isiklikud muutused vajalikud, kui inimene on Kristuse vastu võtnud. Ammugi pole mingit meeleparandust tarvis. Nende eesmärk on esitleda evangeeliumi selliselt, et kõikvõimalikud barjäärid saaksid lammutatud, mis võiksid takistada inimest võtmaks vastu Kristust.
Jeesus ütles, et Ta tuli otsima ja päästma neid, kes on kadunud. Tema, kel oli vägi vaigistada tuult ja tormi, kuid kes samas tuli kui alandliku teenrina. Evangeeliumid räägivad, kuidas Ta kuulas kannatlikult inimeste südantlõhestavaid appihüüde. Suurel hulgal inimesi anus Jeesust, et Ta päästaks neid nende kannatustest ja täidaks nende vajadused. Ta tervendas haigeid, avas pimedate silmi ja kurtide kõrvu, vabastas tummade keele ja pani jalutud käima. Jeesus vabastas aheldatuid kõikvõimalikest sidumistest ja äratas isegi surnuid üles.
Kui hirm võtab liiga tugevalt me üle võimust, peame endale meelde tuletama, kui suur me Jumal on. Peame meenutama kõiki neid imelisi päästmisi, mida Ta osutas neile, kes Teda uskusid ja usaldasid ning kuulutama seda sama Ta võimast väge ka oma hetke katsumuste keskel. Hirm ei saa halvata ühtki Jumala sulast, kel on nägemus Jumala suurusest ja majesteetlikkusest.
Kui Jumala ligiolu puudub me elust, on kõik tasakaalust väljas, kuna puuduvad seadused, juhised ja õige õpetus, mis oleksid meile teenäitajaks elus. Nii saab igaühest tema enda õigus ja igaüks ajab omaenda asja. Kahjuks on see pilt ka paljude tänapäeva kristlaste kodudest. Seal pole mingit rahu ega hingamist, kuna igaüks teeb, mida heaks arvab. Taoline korratus kurvastab Jumalat väga, kuigi asjad ei peaks üldse olema nii. Jumala ligiolu toob kaasa ka korra ning Tema tõotused on muutumatud. Jumal tõotab oma Sõnas: „Kui te otsite mind, siis ma olen teiega.
Kui paljud meist ka päriselt mõistavad, mida see tähendab elada ja käia Jumala Vaimus; elada sama kirglikkusega, mis oli Jeesusel ning usaldada Jumalat usuga, mis on ühtaegu ehe, värske ja võimas. Usuga, mil pole piire ja mis ei tunne hirmu millegi ees. Usuga, mis suudab vaadata Saatanale otse silma ja öelda: „Kaugemale sa enam ei tule! Sul pole enam mingit kontrolli mu üle! Sa oled nõrk, jõuetu ja paljastatud!“ Usuga, mis suudab kõigutada ükskõik, milliseid mägesid – ükskõik, kui suured, kõrged või rasked need ka poleks.
Vaid üks salm Jumala Sõnast võib kanda sind läbi kõikvõimalikest keerulistest olukordadest, kui vaid usaldad oma elu selle hooleks. Mu armsad, haarake kinni sellest ühest salmist, sellesse üdini uskudes ja sellest saab teie igapäevane usu jõujaam:
„Sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute!“ (Matteuse 6:8)
„Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale…Issand! Me ootame sind ka su kohtumõistmiste teel, hing igatseb su nime ja su mälestust.“ (Jesaja 26:3, 8).
Seistes silmitsi raskete päevade- ja väljakutsetega, tahab Saatan röövida sinult su lootuse, lämmatades sind igasugu mõtetega. Hirm võib niita su täiesti jalust, kui mõtled liigselt ebakindlatele aegadele või raiskad aega sellele, et püüad oma tuleviku osas sotti saada.