„Aga Issanda päev tuleb nagu varas (ootamatult).“ (2. Peetruse 3:10) Jumal kasutab oma ustavaid sulaseid – vahel neid, kes kuulutajaiks rahvastele ja vahel neid, kes alandlikud, tundmatud ja varjul vahimehed – et anda edasi oma hoiatavaid sõnumeid. Ainult need, kes pole armunud sellesse maailma ja igatsevad Issanda taastulemise järele, omavad seda sõnumit kõlamas oma südameis.
Julgus paluda lähtub sellest, et oled teadlik „siduvast pretsedendist“. Selles peituvat tõde mõistes muutub su palvetamise viis igaveseks. Pretsedent tähendab „eelnevat juhtumit“, mis on eeskujuks kõigile järgnevatele analoogsetele juhtumitele. „Siduv pretsedent“ tähendab aga minevikus langetatud ametlikku otsust, millest saab mõjuavaldav tegur samalaadsetele tuleviku juhtumitele. Kohtunike jaoks tähendab see kohustust jääda juba langetatud otsuse juurde.
„Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Heebrealastele 4:16). „Kelle sees usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale.“ (Efeslastele 3:12).
„Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?“ (Jesaja 58:6) Jumal ütleb, et Talle meelepärane paast saab alguse me südameist. Peame häälestama end võtma vastu midagi üleloomulikku Jumalalt - vabaduse rõhumistest ja kõikvõimalikest sidumistest.
„Aga Peetrus ütles neile: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.” (Apostlite teod 2:38-39).
Issand valitseb kogu loodu üle oma majesteetlikkuse ja väega. Tema seadused valitsevad kogu universumi üle – kogu looduse, iga rahva ja iga inimese teo üle. Ta valitseb merede, planeetide, taevaste olendite ja iga nende liigutuse üle. „Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle…“ (Psalmid 66:7) „Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega…Sinu aujärg on kinnitatud muistsest ajast, igavikust oled sina… Sinu tunnistused on väga ustavad.“ (Psalmid 93:1-2, 5 )
Meie Taevane Isa tahab, et omaksime vankumatut kindlust Tema armastuse suhtes. Jeesus lahendas kogu me patu probleemi Kolgata ristil ja isegi, et me vahel läbi kukume, tuletab Püha Vaim meile jätkuvalt meelde Isa headust ja heldust. Kui keskendume oma patule, kaotame silmist kõige selle, mida Jumal kõige enam igatseb: „Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6).
Taevas! Tõotus taevast on osa evangeeliumi tuumast ja ometi ei kuule me tänapäeval just palju sellest rõõmustavast uudisest. Samas, kui aus olla, siis ega Piibel ei räägigi palju sellest, milline taevas välja näeb. Jeesus ei istunud kordagi oma jüngritega maha, et selgitada neile taeva aulisust ja majesteetlikkust. Jah Ta ütles küll röövlile ristil: „Juba täna oled sa koos minuga paradiisis,” (Luuka 23:43), kuid Ta ei kirjeldanud, milline see ka välja näeb.
„Ja vaata, üks Etioopia eunuhh…oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut. Ja Vaim ütles Filippusele: „Mine ja ligine sellele tõllale!” (Apostlite teod 8:27-29). See etiooplane, kes oli tegelikult Etioopia kuninganna varahaldur, oli käinud Jeruusalemma templis Jumalat kummardamas, otsides viise, kuidas elada elu ühel uuel moel. Nii luges ta isegi tagasiteel koju oma tõllas Pühakirja.
Olles kristlased oleme me kaasatud vaimulikesse lahingutesse, kus Saatana isiklikud käsilased sõdivad me hingede vastu. Ja kuigi peame igapäevaselt võitlema nende nähtamatute jõududega, on Jumal varustanud meid vaimuliku sõjavarustusega – usukilbiga, päästekiivriga, õiguse soomusrüüga jne.
„Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu! Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.“ (Efeslastele 6:11-12).