Aasaf, psalmist, kes kirjutas Psalmid 73, oli kuningas Taaveti väga lähedane sõber. Puhta ja siira südamega mees, kes uskus Jumala headusesse. Nii alustas ta ka oma psalmi sõnadega: „Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt.“ (Psalmid 73:1). Ehk teisisõnu: „Jumal on olnud hea mu vastu kinkides mulle puhta südame.“ Samas tunnistab ta kohe järgmises salmis: „Minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud.“ Miks Aasaf seda ütleb?

Osa kristlasi maadlevad pidevalt hirmuga, jäädes sellele alla. Osa kristlasi on pidevalt rusutud ja löödud, samas kui teised siplevad süütunde ja hirmu all, et nad ei saa kunagi võitu oma patust. Nad kardavad kaotada oma töö, tervise või perekonna. Neil pole mingit rahu, rõõmu ega hingamist. Ja see on just see koht, kus kuulen Jeesust küsivat: „Ma olen olnud sinuga nii kaua ja sa ikka veel ei mõista? Kas sa tõesti veel ei tunne Jumalat kui oma Isa?“

Enamusele tänapäeva kristlastele meeldiks mõelda, et nii nagu Jeesuse puhul, nii saavad ka nemad „liigutatud kaastundest“. Elades siin maa peal, oli Jeesus Jumala kaastunde kehastus. Piibel ütleb ikka ja jälle, et Jeesus oli „liigutatud kaastundest“, kui Ta nägi inimeste kannatusi. Ja kui see oli juba nii 1. sajandil, siis kui palju suurem on Issanda kurvastus veel tänasel päeval. 

Piibel ütleb meile: „Sest tema halastused pole lõppenud.“ (Nutulaulud 3:22) „Ent sina, Issand, oled halastaja ja armuline Jumal, pikameelne ning rikas heldusest ja ustavusest.“ (Psalmid 86:15).

Vana Testamendi ajal omasid Jumala lapsed vaid natukene aimu Jumalast kui Isast. Taavet ütles: „Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.“ (Psalmid 103:13). Jesaja nimetas Jumalat „Igaveseks Isaks“ (Jesaja 9:5) ja Jeremija ütles Tema kohta: „Sina hüüaksid mind isaks“ (Jeremija 3:19).

„Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost. Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku… et teha tühiseks need, kes midagi on, et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees. Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks, et läheks täide, nagu on kirjutatud: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!” (1 Korintlastele 1:26-31).

Vastavalt Heebrea kirjale, peaks igaüks meist „tuletama meelde endisi päevi, mil me, olles valgustatud,  pidime taluma rohket võitlust kannatustes!“ (Heebrealastele 10:32). Tuleta endale meelde, kui ustav Jumal on olnud ja kuidas Ta on kandnud sind läbi kõigist su mineviku võitlustest ja katsumustest. Kui esimest korda Kristuse juurde tulid, pidas su pere sind võib-olla hullumeelseks ja su endised sõbrad ei tahtnud sinuga enam mingit tegemist teha. Su kolleegid süüdistasid sind ainuüksi seetõttu, et otsustasid teha midagi, mis oli õige.

Jeesus võttis inimese kuju ja tuli siia maailma, et lunastada inimkond tolle pattudest ja kõikvõimalikest sidumistest. Kuid Ta tuli siia ka selleks, et ilmutada meile Taevast Isa. Ta ütles oma jüngritele: „Isa on minu läkitanud.“ (Johannese 5:36). Ta ütles ka: „Mina ei saa iseenesest teha midagi…Ma ei otsi oma  tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.“ (Johannese 5:30). Ja siis Ta ütles: „Mina lähen Isa juurde.“ (Johannese 14:12).

Jeesus rääkis tähendamissõna sulasest, kes sai andeks suure võla. See mees leidis armu ja halastust oma peremehe silmis, kuid võttis seda samas iseenesestmõistetavana. Niipea, kui ta oli andeks saanud, läks ja kägistas ta üht teist meest, kes oli talle oluliselt väiksema summa võlgu, nõudes: „Maksa oma võlg ja kohe!“ Kui võlglane temalt armu palus, ta keeldus ning lasi mehe vangi heita.

Isegi, kui sa elaksid 500-aastaseks, poleks see piisav aeg, et olla iseeneses Jumalale meelepärane. Võib-olla on Saatan püüdnud sind veenda, et oled valmistanud Jumalale pettumuse ega suuda kunagi olla Talle meelepärane. Kuid see kõik on vale, sest Jumal on sind päästnud ja sulle kõik andestanud.

Kui tänapäeva kristlik kogudus veel üldse kuidagigi moodi õige on, siis seda vaid tänu Jeesuse Kristuse valatud verele ja üldse mitte me endi headusele või moraalsusele. Jumala puhas arm on langenud me üle ja tõmmanud meid välja Tema kohtumõistmisest.