Osa kõige enam õnnistatud inimesi Jumala kojas on pimedad oma õnnistuste suhtes. Kui kahju! Nad ei tunne ära neid võrratuid asju, mida Isa on neile andnud, mistõttu nad ka ei naudi neid täie rinnaga. Üheks põhjuseks võib ehk olla hävitav võrdlemise harjumus.
Kirjutades Korintose kogudusele, jagas Paulus oma arvamust, et nende tulisus Jumalas oli hääbumas. Osa nende ambitsioonidest olid kõikuma löönud, liikudes keskpunktist kaugemale ning nende fookus polnud enam selge, mistõttu ta saatis neile korraliku manitsuskirja.
Kui aga laseme Jeesusel puudutada end ühel sügavamal moel, lastes Tal tuua ka me silmad ja südamed selgemasse fookusesse, viib Ta meid edasi ja kaugemale selles visioonis, mis Tal meie jaoks on. Ja selle tulemusena näeme me inimesi nõnda nagu Tema neid näeb.
Mu armas, sa ei saa kunagi olema väärt Jumala õnnistust! Mitte keegi pole seda, kuid Ta tuleb me juurde oma ehedas armus ja halastuses, et õnnistada meid vaimulike õnnistustega, mis ületavad kogu me mõistuse.
Paljud kristlased palvetavad kohusetundest. Teised jälle vaid siis, kui neid mõni kriis või tragöödia tabab. Kuid me peame mõistma üht olulist tõde, et palve ei ole vaid meie heaolu või kergenduse jaoks, vaid Issanda rõõmuks.
Tõelise armu sõnumi tuum ei peitu mitte lubavas evangeeliumis, vaid sellises, mis õpetab pühadust!
„Jah, Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist.“ (Tiituse 2:11-13).
„Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.“ ( 2 Korintlastele 5:17). Mina usun, et õigeksmõistmine usu kaudu on kogu kristluse põhialus. Sa ei saa kogeda tõelist rahu ja hingamist enne, kui oled veendunud, et sa ei saa kunagi omaenda tegudest õigeks Jumala ees.
Kui Joosua oli määratud Iisraeli rahva juhiks, jagas Jumal talle suuri julgustussõnu: „Eks ole mina sind käskinud: Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!” (Joosua 1:9). Jumal ütles Joosuale: „Ole julge ja ära karda. Ole tugev, sest ma juhin sind millegi suure sisse.“ Nüüd, ajal, mil Joosua oli valmis võtma juhtimise üle Jumala suures plaanis, olid ootel asjad, mis polnud kunagi varem veel sündinud. Kuid Joosua pidi sellest hoolimata omama selja sirge ja astuma Jumala tõotuste sisse.
Kogudus tunneb Aabrahami kui usu meest. Ja seda õigusega, sest Piibel esitleb teda meile kui eeskuju usust: „Nii nagu „Aabraham uskus Jumalat ja see arvestati talle õiguseks” (Galaatlastele 3:6).
Jumal oli ilmunud Aabramile (nagu teda tol ajal kutsuti) ja öelnud: „Ära karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!” (1 Moosese 15:1). Jumal tõotas ka Aabramile, et ta saab maetud „heas vanuses“ (vt salm 15). Kuid seal oli veel midagi! Jumal tõotas ka, et kes iganes püüab kahjustada ja needa Aabrami, saab ise neetud (vt 1 Moosese 12:3).
Me tunneme Taanieli kui andekat, tugevat noormeest, kes teenis ustavalt Paabeli kuningat Nebukadnetsarit ja tõlgitses tema unenägusid. Kuid tema suured saavutused said alguse sellest, et ta oli üks õiglane palvemees.