Kui tahad, et Jumala rahu valitseks su elu üle, pead loobuma päris mitmest asjast:

„Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.  Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“  (Filiplastele 4:6-7).

Kas Jumal osutab oma soosingut, õnnistab rohkesti ja laotab oma rikkaliku armu näljaste, ootavate südamete üle? Vastus on – absoluutselt! Leiame sellele kinnitust Kristuse sündimise loos.

Paulus ütles Timoteosele: „Sel põhjusel tuletan ma sulle meelde, et sa taas õhutaksid lõkkele Jumala ande, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu.“ (2 Timoteose 1:6).

Kuuled sa oma koguduses tugevat Jumala Sõna kuulutust, mis armastaval moel paljastab su patu? Kui nii, siis kas lased sel sõnal kõnetada end? Või jätkad oma patus, kogemata vähimatki kurvastust?

Kui tõrjud pidevalt eemale Püha Vaimu hoiatusi, olles Jumalale ikka ja jälle sõnakuulmatu, värvatakse sind Antikristuse kultusesse. Saatan kaasab sind vaikselt üleastumiste müsteeriumisse ja kui siis see tõotatud, imesid tegev Antikristus kord ilmub, niidetakse sind tema valedega jalust ja sa sattud tema pettuste küüsi!

Jumal loob meile läbi kogu Piibli selge pildi sellest, kui oluline see on, et kuuletuksime Tema Sõnale. Näeme üht taolist näidet kuningas Sauli elust, kellele Jumal andis läbi prohvet Saamueli väga selged ja konkreetsed korraldused. „Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!” (1 Saamueli 15:3).

Jumalakartmatud on alati olnud kaugel tõest, seda üleolevalt põlates, pilgates ja sellel trampides. Nägin selle kohta näidet New York Post’is, kus üks autor kuulutas täie kindlusega: „Teadus on asendanud usu.“

„Vägivalla saladus on juba toimimas…“ (2 Tessalooniklastele 2:7). 

„Kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.“ (2 Korintlastele 9:6).

Üks segaduses olev kodutust hulkur juhatati kord mu kabinetti, kui aastaid tagasi Times Square’i koguduses abipastorina teenisin. Ta polnud suurt palju vestlusest huvitatud, kuniks vaatas maha ja nägi mu korralikke, ehtsast nahast Texase kauboisaapaid.

„Aga juba enne, kui ta (Eenok) ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.  Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane…“ (Heebrealastele 11:5-6). Mis oli küll Eenokis midagi sellist, mis Jumalale nii meelepärane oli? Aga see, et tema elu koos Jumalaga tõi temas esile sellist laadi usu, mis Jumalale meeldib.

Läbi kogu Piibli ja ajaloo said kõigist neist, kes elasid koos Jumalaga, usumehed –ja naised. Kui Kogudus käib päevast päeva käsikäes koos Jumalaga, Temaga pidevalt suheldes, on tulemuseks usku täis inimesed.