Mu armsad, Jumal otsib inimesi, kes usaldaksid Teda täiega. Jumal ei päästnud meid vaid selleks, et kümbleksime lõputult Tema headuse, armu ja au sees. Tal oli igat üht meist valides oma igavikuline plaan, mis ületab kõik õnnistused, osaduse ja ilmutuse. Fakt on see, et Jumal sirutub endiselt kadunud inimkonnani, otsides usklike seast neid, kellest Ta saaks vormida oma parimad evangeelsed tööriistad.
Jeesus toob oma Mäejutluses (vt Luuka 6:20-22) välja terve rea omadusi või tegevusi, mille eest keegi saab õnnistatud. Ta ütleb, et õndsad on need, kes on tasased, vaesed vaimust ja rahutegijad. Kogu see nimekiri on tuntud ka kui „õndsakskiitmise nimekirjana“. Siiski ei sisaldanud see õndsakskiitmine endas klauslit: „Õndsad on sekkujad, sest neid ei halvata.“
Paulus kuulutas nelipühi päeval: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.“ (Apostlite teod 2:38). Ehk teisisõnu: „Pange maha oma vana eluviis ning kõik oma püüded olla pühad omaenese jõust. Pange maha oma kristlaseks olemise mask ja rüütage end hoopis Kristusega. Ja te saate Püha Vaimu anni, sest see tõotus kuulub teile!“
„Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata.“ (Matteuse 4:1). Milline erakordne salm. Matteus kuulutab täie julgusega, et Jumala Vaim juhtis Jeesuse kõrbekogemusse, kus Ta pidi üle elama päris mitmeid tõsiseid kiusatusi. Mis veelgi hämmastavam – see salm järgneb väga aulisele hetkele, kus Jeesus oli just äsja saanud ristitud Jordani jões. Veest välja tulles avanes taevas Ta kohal ning Jumala Vaim langes tuvi kujul, istudes Ta õlale. „…ja ennäe, hääl taevast ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Matteuse 3:17)
Läbi kogu Piibli kõlab Jumala lastele korraldus palvetada igal ajal – nii headel, kui halbadel aegadel. Mis iganes me olukorrad ja seisud ka poleks – meil on korraldus palvetada lakkamata. „Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest - sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!“ (1. Tessalooniklastele 5:16-18).
Rahvas istus peale Jeesuse Mäejutlust vapustatuna paigal. Piiblis on öeldud: „Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.“ (Matteuse 7:28-29). Kreekakeelne tähendus sõnale „meelevald“ tähendab „peremehe positsiooni; väge; kedagi, kellel on kontroll asjade üle“. Ehk teisisõnu ütlesid Jeesuse kuuljad: „See mees teab, millest Ta räägib.“
Kõigist pattudest, mida võime eales korda saata, vihkab Jumal kõige enam kahtlemist. Nii Vana kui Uus Testament annavad mõista, et kahtlemine kurvastab Jumalat. Näeme üht ehedat näidet selle kohta iidsete iisraellaste juures, kelle Jumal oli päästnud vaarao käest. „Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad, me oleme teinud paha ja olnud õelad. Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.“ (Psalmid 106:6-7).
Keset igatsust kogeda Jumala soosingut ei tohi me kunagi unustada, et Saatan otsib pidevalt võimalusi, kuidas meilt röövida. Muide, hingevaenlane ründab kõige tormilisemalt just siis, kui mõne katsumusega silmitsi seisame. Kuid Piibel ütleb meile mitmes eripaigus, et Jumal taastab kõik Saatana poolt röövitu. Kuid mitte ainult - Ta ka paljundab seda.
Tead sa mõnda isa, kes ei räägi enam oma pojaga? Võib-olla nad olid kunagi lähedased, aga tüli käigus sai üksteisele öeldud igasugu krõbedaid asju ja nad pole sellest ajast enam üksteisega suhelnud. Või tead sa mõnda abielupaari, kes omavahel vaevu suhtleb ega naudi enam üksteise seltsi? Jah, need inimesed on küll suhtes, aga neil puudub suhe ja osadus üksteisega.
Jumala poole pöördumised on sageli väga emotsionaalsed, kuna tegu on millegi uue ja erilisega. Kui imeline saada vabaks patust ja kõigist ahelaist ning astuda uude ellu koos Kristusega.