Lahjendatud poolevangeelium on jäledus Jumala silmis. Ma võiks ju kirjutada teile ja öelda: „Jeesus armastab teid ja tahab õnnistada teid. Ta tahab, et tunneksite elust rõõmu. Ta igatseb kinkida teile ime ime järel.“ Kuid see kõik oleks vaid pool tõde kogu evangeeliumist. Terviklik evangeelium hõlmab endas ka hoiatusi patu petlikkusest. See hõlmab endas meeleparandust ja jumalikku kurvastust; ettevalmistust tagakiusuks ja igatsust Kristuse tagasitulekuks.
„Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka; kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.“ (1 Korintlastele 11:31–32). Seega, kuidas me peaks eneste üle kohut mõistma, nagu Paulus sellest räägib?
See, mida Jumal läbi Pauluse Rooma vangistuse aja tegi, oli lihtsalt hämmastav. Issand ei vajanud mingeid peeneid meetodeid viimaks oma evangeeliumi edasi. Ta vajas vaid üht sulast, kes oli suletud kuhugi kõrvaltänavasse väiksesse üürimajja ning kes oli valvatud sõdurite poolt. Ometigi külastas teda tema 2 aastase ajutise vangistuse ajal arvestatav hulk inimesi erinevatelt elualadelt (vt Apostlite teod 28:30-31).
Apostlite tegude raamat lõppeb ühe hämmastava klausliga. Viimased kaks salmi räägivad Paulusest, kes oli ahelais ja koduarestis, valvatud kahe Rooma sõduri poolt. Ometigi, pane tähele seda rõõmsatoonilist nooti, millega Pauluse olukorda kirjeldatakse: „Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid, kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.“ (Apostlite teod 28:30-31)
Paljud kristlased elavad täna otsekui lüüasaanutena. Nende mõtteid valitsevad pigem kahtlused, kui usk ja nad elavad oma elu harjumuspärases patus. Nad hoiavad oma usu iseendale, mõeldes, et kui nad isegi vaevu hakkama saavad, kuidas nad siis veel kedagi teist aidata saaks? See on see, milline kristlik elu ilma ülestõusmise väeta välja näeb.
Kristlik kogudus sündis läbi Püha Vaimu väe. Lugedes nii Apostlite tegude raamatut, kui kõiki Uue Testamendi kirju, näeme me algkogudust sellisena nagu Jumal oli seda ette näinud. „Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.“ (Apostlite teod 2:42)
Kui Jeesus siin maa peal elas, tunnistas Ta, et on kiivalt kiindunud oma Isa kotta. Tema sõnum nii Sardese koguduse kristlastele, kui meile on järgmine: „Te olete nautinud minu soosingut ja head mainet, mille olen teile kinkinud. Teie jumalateenistused olid õnnistatud võimsa ülistuse ja jutlustega. Kuid selle asemel, et selles kõiges edasi liikuda, hakkasite te mõtlema, et olete juba kohale jõudnud. Nii et te lasite end lõdvaks. Te polnud enam nii innukad ja ükskõiksus hakkas tasapisi maad võtma. Seetõttu oletegi jäänud pidama oma vaimsesse mugavustsooni.
Sardese kogudus alustas võimsa apostelliku väega, Jumala õnnistuste ja soosinguga. Ilmutuse raamatu 3 ptk’s ütleb aga Kristus Sardese koguduse pastorile: „Ma tean, et te alustasite võimsalt ja saite tuntuks, kuid nüüd olete te lasknud sel elul, mille teile kinkisin, ära vajuda. Seetõttu ütle oma kogudusele: “Te olete surnud. Seetõttu, jagub teil võimekust panna tähele seda sõna, võtta see vastu ja lasta sel puudutada end?“
Me hinge vaenlasena kisendab me lihalik loomus valjul häälel, et võtaksime teda kuulda. Ta annab alaliselt ja nõudlikult mõista, et see on igati OK rahuldada aegajalt selle vajadusi; et kõik, mida vajame, on vaid üks sõber, kes oleks meiega selles osas ühel meelel ja küll siis Jumal ka neid otsuseid õnnistab. Jumal aga pakub meile hoopis üht teist võrratut tõotust.
Sa võid ehk mõelda nagu minagi, et: „Kuidas ma võin olla kindel, et kuulen ikka Püha Vaimu ja mitte kellegi teise häält?“ Esiteks, Püha Vaim ei saa ega ka valitse ühegi uskliku üle, kes pole täienisti alistunud Tema tahtele. Vaim kõneleb vaid neile, kes on valmis kuuletuma Ta häälele. Lisaks sellele oli veel üks teema, mis mulle muret valmistas, kui Vaimus käimise peale mõtlesin. „Kui Vaimus käimine kätkeb endas täielikku kindlust Tema hääle kuulmise ja Tema juhtimise osas, siis kuidas saame olla kaitstud pettuste eest?