Tuletame meelde, kuidas kellestki saab kristlane. Enne, kui keegi saab tunda vajadust Jeesuse Kristuse järele, peab ta esmalt jõudma patutunnetusele. „Ja kui ta (Jumala Vaim) tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta.“ (Johannese 16:8). Püha Vaim ilmutab meile meie pattu ja vajadust päästja järele. See on see, mida iga usklik Kristuse poole pöördudes kogeb.
Jeesus käskis oma jüngritel alustada teenimistööga esmalt oma kodulinnas Jeruusalemmas, enne kui nad võisid suunduda ilmamaa äärteni (vt Apostlite teod 1:8). See ütleb mulle seda, et meie esmane misjon peab toimuma me endi südameis. Ehk teisisõnu – enne, kui Püha Vaim saab teha midagi meie läbi, peab Ta tegema oma töö meie sees.
On oluline, et sa poleks häiritud asjaolust, et sa pole misjonär kusagil Aafrikas või mõnel muul maailma misjonipõllul. Jumal ei mõista kunagi ühtki oma last hukka tema kutsumise pärast, kui Ta on asetanud su just sinna, kus sa Tema ihus oled. „Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.“ (1 Korintlastele 12:18).
Kujutan ette apostel Paulust, kes viimsel aruandmispäeval Jumala palge ette astub. Kõik tema suured võidud hingede võitmise vallas loetakse ette, nii nagu ka kõik kogudused, mille ta elu jooksul rajanud on. Seejärel aga kutsutakse ette suur hulk tundmatuid mehi-naisi Antiookiast, kes peavad seisma Pauluse kõrvale. See on see seltskond, kes palvetas ja paastus Pauluse eest; kes pani oma käed ta peale ja saatis ta misjonärina välja. Ühtlasi toetasid nad teda ka oma andidega. Miks saavad need isikud osa samavõrdsest tasust kui apostel?
Tahan siinkohal kõnelda igale kristlasele, kes olukordadest tingituna ei saa minna välismisjonile. Viitan siinkohal neile, kes on ustavad palves, ohvrimeelsed andmises ja toetavad misjonitöö suhtes. Kõigile neile usklikele on väga selge sõnum 1 Saamueli raamatus 30:24 „Sest missugune on selle osa, kes läheb sõtta, niisugune on ka selle osa, kes jääb varustuse juurde. Saak tuleb jaotada võrdselt!” Te olete sõjarinde varustusliin, mistõttu osa sõjasaagist kuulub ka teile.
„Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas…otsekui Issanda rohuaed.“ (1 Moosese 13:10) Pane tähele, mida Piibel ütleb Loti tegevuse kohta. Ta tõstis oma silmad, et näha teda ümbritsevat piirkonda. Ta ei otsinud juhtnööre ega tarkust Issandalt. Ta nägi oma silmadega seda, mida ta tahtis ja liikus jõuliselt selles suunas, et saada seda, mida ta tahtis ja mida ta lihalik loomus ihaldas.
„Mine järvele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb! Ja kui sa tema suu avad, leiad sa hõbeseekli. Võta see ning anna neile minu ja enese eest!” (Matteuse 17:27).
Jumal kutsus me teenistust 1988 aastal minema New Yorki ja alustama seal kogudusega Times Square’l. Oma mugavustsooni maha jätmine Texases ja linna elama asumine nõudsid tohutut sõnakuulelikkuse sammu. Meil polnud ju linnas mingit kogudust, hoonet ega suurt palju rahagi. Ainus, mida Jumal oli meile öelnud, oli: „Minge ja mina olen koos teiega! Mina õnnistan teid ja olen teie tasu.“ Nii me siis läksime ja Jumalast sai meie kilp ja kaitse, kes aastast aastasse andis endast kõik.
Jumal ootas Aabrahamilt tohutut sõnakuulelikkuse väljendust – seda, et Aabraham astuks tundmatusse tulevikku. Aabraham tegi selle sammu, omades ainsa pidepunktina Jumala tõotust: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!“ (1 Moosese 12:1).
Iga kristlane väidab, et usaldab Jumalat. Samas aga leidub siiski palju Jumala lapsi, kes pole valmis maailma tabavateks tumedateks pilvedeks. Nii kaua aga, kuni meil puudub eriline ja vankumatu usaldus oma Issanda vastu, pole me ka valmis rasketeks aegadeks ei nüüd ega tulevikus.