Siin on üks tõeliselt hea uudis! Jeesus tahab panna su sisse selle sama Vaimu, kes elab Temagi sees. Selle sama Vaimu, kes andis Talle väe minna läbi vaenlase plaanidest heita Ta kaljuservalt alla (vt Luuka 4:29-30).

Jumala lepingulised tõotused on sama reaalsed ja kindlad kui ükskõik, milline tõde, mida suudaksime eales ette kujutada. Kui Jumal meile midagi tõotab, siis see pole ainult kindel, aga ka tagasivõtmatu. Pealegi, Jumalale meeldib sõlmida lepinguid oma lastega. Teisalt nõuavad Jumala tõotused aga ka meiepoolset tegutsemist. Ta ei sõlmi lepinguid tegevusetute, kaksipidi mõtlevate inimestega. Ta igatseb inimesi, kes usaldaksid Teda, kuuletuksid Talle ja suhtleksid Temaga igapäevaselt. Jumal tahab kõnelda meiega ja samas ootab, et me räägiks ka Temaga.

Neil lõpuaegadel, kus elame, ei ole Jumala pilk kinnitatud mitte maailma jõududele, vaid Jeesuse Kristuse kogudusele. Jumal ei keskendu majandusele, erinevate religioonide esile tõusmisele maailmas või paganate metsikutele möiretele. Tuginedes Jesaja ütlusele, on „rahvad on otsekui tilk ämbris“ (Jesaja 40:15). Nad kõik on Tema täieliku valitsuse ja võimu all.

Mis ootab ees Jeesuse Kristuse kogudust? See on murettekitav küsimus, mida küsivad usklikud üle kogu maailma. Igal pool leiavad aset uskumatud sündmused, mille käigus paljud mõtlevad: „Kas Püha Vaim äratab oma koguduse ellu enne Jeesuse tagasitulekut? Kas Kristuse ihu lahkub siit ilmast nuttu tihkudes või hõisates?“

Mida Jeesus selle all silmas pidas, kui rääkis Matteuse 24:49 kurjast sulasest, kes jõi koos purjutajatega? Jeesus ei räägi siin ainuüksi alkoholist. Piibel räägib mitmetest erinevatest viisidest, millest purjus olla: raevust, kibestumisest ja verejanust. Kuid tänapäeva peamine alkohol – uinuti, millest enamus inimesi ammutab – on külluse ja õitsengu tagaajamine, millest ka kristlased mõnuga osa võtavad.

Kui Jeesus kasutab Matteuse 24:43 fraasi: „Küllap te taipate“, siis teisisõnu ütleb Ta: „Ärge mitte julgegi eirata seda sõna.“ Seejärel aga lisab järgmist: „Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: „Mu isand viibib,” ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega...“ (Matteuse 24:48-49). Luuka 12:42 räägib sellest sulasest kui kellestki, kes kord andis ustavalt parajal ajal pererahvale vajaminevat rooga. See sulane alustas oma rada õigesti ja oli määratud kui ülevaatajaks Issanda varade üle. Kuid nüüd oli ta korraga drastiliselt muutund.

“Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu.“ (Luuka 4:28) 

Kristlastena me teame, et me elud on ostetud kalli hinna eest ja me kuulume nüüd Jumalale. Selleks hinnaks oli Jeesuse Kristuse veri, mille Ta valas meie eest ristil. Nii nagu iisraellased kuulusid Vana Testamendi ajal lepingu järgselt Jumalale, nii kuuluvad ka kristlased Talle läbi pääste, mida nad on kogenud. Me oleme nüüd Jumala rahvas. Me kuulume Talle – päästetud patu ahelaist, süüst ja hukkamõistust ning lapsendatud Tema perre. Antud juhul pole kellegi poolt ostetu ja kellelegi kuulumise staatus negatiivne, vaid hoopis midagi väga ilusat.

Ootad ja igatsed sa Jeesuse tagasitulekut?

Ma ei teeks iialgi midagi, mis paneks mu kaasuskliku kahtlema oma valmiduses Jeesuse tagasituleku osas. Enamus inimesi, kes seda sõnumit praegu loevad, ütleksid eeldavasti: „Jah, ma olen valmis. Olen parandanud meelt ja tunnistanud oma patud ning saanud andeks. Olen pannud oma usu Jeesuse õigsusesse ja kui Ta peaks kohe praegu tagasi tulema, siis ma tean, et minu suhtes poleks mingit hukkamõistu. Ma tean, kellesse olen uskunud. Olen kindel, et olen Tema oma.“ Ma ütleks kõike seda sama endagi kohta.

Jeesus ütleb meile, et vahetult enne Tema tagasitulekut, on ühiskond just selline nagu Noa päevil (vt Matteuse 24:38-39). Pane tähele, et Jeesus ei maini selles kirjelduses mitte ainsatki pattu. Me kõik ju teame, et see pole mingi patt süüa ja juua sobilikke jooke, kihluda või abielluda. Nii nagu pole patt osta, müüa, külvata ja ehitada. Üheski neis asjades pole midagi halba ja seetõttu ei mõista Jeesus neid ka hukka. Pigem toob Ta need igapäeva tegevused esile mõttega: „Selline saabki olema elu, kui ma tagasi tulen.