Me võime olla kindlad, et Jumal saab mõistma kohut kõigi jumalakartmatute üle – pole kahtlustki, et palgapäev on tulemas. Ja kui see on käes, peavad kõik Jumala pilkajad, vihkajad ja muidu kurjad andma aru oma tegude eest. Raamatud avatakse ja iga nurjatu tegu, mis on tehtud, tuuakse avalikkuse ette, paljastades kõik, mida need õelad on teinud Jumala autoriteedi vastu. Kõik need teod mõistetakse täiega hukka ja kõik need jumalakartmatud heidetakse igaveseks Jumala ligiolust välja.

”Selle käsu annan ma teile: armastage üksteist!”  (Johannese 15:17).

Sina ja mina elame ajal, kus homse osas valitseb palju ebakindlust. Meil pole aimugi, mis saab tulevikus sündima nii Ameerika kui kõigi teistegi rahvaste majanduses. Sul võib küll olla kindel töökoht, kuid keegi ei garanteeri, et see saab nii ka olema aasta või isegi nädala pärast. Seetõttu tänu Jumalale, kes on andnud meile, kui Kristusesse uskujaile, imelise tõotuse varustatuse kohta. Seda eriti aegadel, kui tundub, et polegi mingit varustust.

Apostel Peetrus ütleb meile, et sel on oma põhjus, miks Jeesus pole veel tagasi tulnud. Ta kirjutab: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.“ (2 Peetruse 3:9). Jumal on ülimalt pikameelne jumalatute suhtes.

Üks armas kristlasest naine Lousiana’st kirjutas meie teenistusele: „Meie pastor küsis eelmisel pühapäeval tunnistusi selle kohta, mida Jumal on me eludes nädala jooksul teinud. Ta oma 5-aastane poeg tõusis seepeale püsti ja teatas: „Ma nägin eile öösel unenäo, kus Jeesus ütles, et Ta tuleb peagi tagasi.“ Püha Vaim kasutas seda last, et tuletada Jumala rahvale meelde seda aulist tõde.“

Mil moel toob Issand meile rahu ja tröösti keset raskeid aegu? Ta juhib meid salajasse palvekambrisse, kus oleme vaid meie ja Tema. Jeesus tuletab meile meelde, et see on see koht, kus Isa puudutab meid väga isiklikult: „Kui te palvetate, siis minge oma palvekambrisse ja sulgege selle uks. Paluge oma Isa poole, kes näeb teid seal salajas ja kes tasub teile avalikult.“ (minu tsiteering Matteuse 6:6’st)

Tuginedes prohvet Sakarjale, on olemas kolm kohta, kus palve peaks aset leidma: 1. Jumala kojas (koguduses) 2. Igas kodus ja 3. Isiklikus palvekambris. Issand ütles Sakarjale: „Ja ma valan Taaveti soo peale…kaastunde ja anumise vaimu…Ja maa teeb kaebust, iga suguvõsa eraldi: Taaveti koja suguvõsa eraldi (viitab kogudusele)…Leevi koja suguvõsa eraldi (viitab perele või kodule) ja nende naised eraldi (viitab üksikisikutele).“ (Sakarja 12:10, 12-13)

See pole mingi patt öelda: “Jumal, praegune aeg mu elus on enam kui hingemattev ja ebamugav. Seetõttu vajan su jõudu ja julgust.“ Jumal lausa kutsub meid üles taolisele palvele ja ülestunnistusele. Küll aga on Jumalal probleeme kristlastega, kes ütlevad: „Ma astusin usus välja, kuid niipea, kui hakkasin kaotama oma rahu, ma teadsin, et see pole Temast. Nii et ma peatusin.“ Taolise mõtteviisi probleem peitub järgnevas: kui me lõpetaksime usus käimise igakord, kui meil kaob rahu, ei teeks me Jumala heaks mitte kui midagi.

Olin just jaganud Jumala Sõna Times Square’i koguduses Manhattanil, mille rajajaks oli pastor David Wilkerson. Sõime peale seda õhtust koos ja jalutades tagasi, tahtsin küsida nõu ta käest, kuna olime mõne kuu pärast avamas oma uut kogudust. Pastor Wilkerson – enam kui 40 raamatu autor, rajas Teen Challenge’i keskused, mis toovad vabadust paljudele sõltlastele üle maailma. Lisaks sellele on ta rajanud organisatsiooni World Challenge, mis toetab misjonitööd üle maailma + veel lugematul hulgal muid teenistusi.

Olen enam kui veendunud, et Kristuse Ihu on praegusel ajal Saatana tuliste rünnakute all. Teame ju kõik, et Saatan on alati jõuliselt rünnanud Jumala rahvast, tuues kaasa tohutuid kannatusi. Märtrite veri on voolanud aastasadu. Jumalakartlikke jumalasulaseid nagu Iiob, on igatpidi läbikatsutud. Kuid need rünnakud, mida Jumala ustavate vastu tänasel päeval näeme, on ikka Saatana kõrgeim tase.