Estonian Devotionals

Ma ei pruugi näha kinnitust sellest, kuid Jumal on alati tegutsemas. Olgu see päevasel ajal või öötunnil, mil magan – Tema on valmistamas teed mu jaoks. Ja Tema plaan on alati täpses ajakavas, isegi, kui mulle tundub, et Ta tegutsemises esineb viivitusi. Selleks aga, et Ta tõotused saaksid täituda, peab Ta esmalt tegema tööd sügaval minu sees. Kord vaatan tagasi neile katsumuste aegadele ja ütlen: „Issand, nüüd ma näen. Sa olid seal kogu selle aja, tegutsemas selle ime esiletuleku nimel!“

Vahel me võtame palvet liiga kergelt. Kui aga raskeks läheb, leiame end Jumalaga palves maadlemas iga päev, kuni leiame oma vaimus rahu, et Tal on kõik kontrolli all. Mida enam tahame kogeda seda kindlust, seda sagedamini leiame tee oma palvekambrisse.

Vanaema Carosso, minu abikaasa Gweni ema, suri 95-aastaselt. Ta oli palvenaine, loomult vaikne ja mitte midagi eeldav. Peale tema Issanda juurde lahkumist, leidsime Gweniga ta sahtlist karbi, mis oli täis panga kviitungeid paljudest aastatest. Vanaema Carosso kulutas üsna vähe iseenda peale, küll aga näitasid need kviitungid, et ta oli aastaid toetanud misjonäre, saates neile korraga 5, 6 või 10 dollarit. Kogu selle aja oli vanaema Carosso arvanud, et ta ei tee just palju jumalariigi töö heaks. Ta ütles, et tal pole mingeid ande ega teenistust.

Osa kristlasi arvab, et rahu tegemine tähendab konfliktide vältimist, kuid tegelikult viib see hoopis enamate lahknemiste, tülide ja korralageduseni. Millal viimati püüdsid vältida kellegagi vastasseisu, mis iseenesest olnuks vajalik? Olid sa selle inimese suhtes passiiv-agressiivne, hoides tagasi headuse ja lahkuse väljendamist? Olid su E-mailid ja Facebooki postitused nende suhtes teatud alatooniga?

Meile sinuga on antud suurim and, mida me suudaks eales ette kujutada või paluda. Meile on usaldatud kõige võimsaim õnnistus, mida me saaks eales saada ja selleks on Püha Vaimu and. Jumala Vaim. Vaim, kes on Jumal, kes elab meie sees, juhatab ja juhib meid ning väestab meid tegema suur ja võimsaid asju. Selle anniga aga käib kaasas ka suur vastutus. Seetõttu peame võtma selle ja kasutama seda Jumala auks. Kasutama seda Jumala au ja Tema kuningriigi edasi viimiseks.

Mul on eriline sõna igaühele, kes seisab silmitsi võimatustega: „Issand, sinu Jumal, on su keskel, kangelane, kes aitab. Ta rõõmustab sinu pärast väga, ta uuendab oma armastust sinuga, ta tunneb hõisates sinust rõõmu.“ (Sefanja 3:17). Siin on auline ilmutus Jumala vankumatust armastusest oma rahva vastu. Piibel ütleb meile, et Ta tunneb oma armastuses rõõmu me vastu! Heebreakeelne tähendus sellele mõttele peitub selles, et Jumal ei kahtle grammivõrdki oma armastuses meie vastu. Ehk teisisõnu – Ta armastus me suhtes on paika pandud ja Ta ei võta seda kunagi ära.

Las ma öelda sulle – me oleme sõjas! Sa seisad silmitsi kurjuse jõududega, kes kõigi valede isa esindajatena sõdivad su usu vastu. Tema on see, kes on istutanud kõik need väikesed mõtted su pähe nagu: „Kus su Jumal siis on? Asjad lähevad ju üha hullemaks! Su valu, kannatuste ja vajaduste hulk üha kasvab! Kui Jumal on tõotanud valmistada sulle päästetee, siis kus see tee nüüd on? Kus su Jumal siis on, kui Teda kõige enam vajad?“ Sind raputatakse ja luhvitatakse ja sul on keset seda kõike tunne, et oled kaotanud igasuguse usu.

Aabraham ei kõikunud oma usus. Pigem oli ta „täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda, mida on tõotanud.“ (Roomlastele 4:21). Ta uskus, et Jumal on võimeline tegema eimillestki midagi. Ja nii ta on – meie Issand loob midagi ei millestki. Sellest annab kinnitust kasvõi 1 Moosese raamat, kus näeme, et Jumal lõi kogu maailma eimillestki. Ta loob üheainsa sõnaga ja nii võib Ta luua imesid meiegi heaks – eimillestki.

„Ta (Aabraham) ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.“ (Roomlastele 4:19) 

See viis, kuidas Paulus Korintose kogudusele kirjutab, paneb kergesti arvama, et nad maadlesid sagedaste, suurte pattudega. Samas aga on fakt seegi, et neil oli eriliselt palju Püha Vaimu ande. Sest ainuüksi tänu korintlastele võime me teada vaimuandidest, kuna Pauluse kiri neile näitab, kui võimsalt need annid neis tegutsesid. Kuid sõltumata sellest, et korintlastel olid rohked teadmised Jumala asjadest, puudus neil siiski armastus, mida Jeesus meilt kõigilt ootab.