Kui peaksid tooma esile Jeesuse õpetuste kõige olulisema mõtte, siis mis selleks oleks? Saame sellest aimu Tema viimasest õhtust koos oma jüngritega, enne Tema ristile minekut. Tal oli veel vaid mõni tund jäänud oma lähedaste sõprade seltsis, mistõttu Ta võttis kogu oma õpetuse kokku ühe sõnaga – armastus. ”Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Johannese 15:12)
Kambri palve sünnib salajas - siis, kui oleme üksi. „Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!“ (Matteuse 6:6). Kuid see tähendab nii palju enamat. Kreekakeelne tähendus sõnale „kamber“ on „privaatne, salajane paik“. Jeesuse kuulajaile oli see selge, kuna tolle ajastu kodudes oli üks seesmine ruum, mis täitis kui sahvri rolli. Jeesuse korraldus neile oli minna sinna salajasse kambrisse ja sulgeda uks enda järel.
Mida täpsemalt me praegustel aegadel paluma peaksime?
Siin on Joeli kirjeldus Iisraeli pärast pimedatel ja süngetel aegadel: „Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek! Koguge rahvas, pühitsege kogudust, tooge kokku vanemad, koguge lapsed…Eeskoja ja altari vahel nutku preestrid, Issanda teenrid, ja öelgu: Säästa, Issand, oma rahvast, ja ära anna oma pärisosa teotuseks, paganaile pilgata! Miks peaks rahvaste seas öeldama: Kus on nüüd nende Jumal?” (Joel 2:15–17).
Läbi kogu Psalmide raamatu, kui ka muude tarkade kirjutiste, antakse meile teada, et meil on Jumal, kes naerab, nutab, kurvastab ja võib kogeda ka viha. Nõnda samuti ütleb ka Uus Testament, et meil on Ülempreester taevas, kellele lähevad korda me haiget saamised. Ta on Jumal, kes käis lihast ja luust inimesena siin maa peal, aga istub nüüd kirgastatuna igavikus.
Pole kahtlustki, et Issand on Jumal, kellel on tunded. Seetõttu pole ka imestada, et Jeesusele teeb kõvasti haiget kogu maailmas valitsev tohutu uskmatus. Kui sageli haavab kogudus ise Issandat tänu oma uskmatusele?
Luuka 19 ptk maalib me silme ette väga võimsa pildi Jeesuse viimasest sisenemisest Jeruusalemma. Pilt kujutab endast eesli seljas istuvat Kristust lähenemas linnale ning suuri rahvahulki ülistamas ja kiitmas Teda. Ta alustas oma teekonda Õlimäelt ja mida lähemale Ta linnaväravale jõudis, seda suuremaks ka rahvahulgad muutusid. Peagi heitsid inimesed oma kuubesid Ta ette maha, lehvitasid palmioksi ja hüüdsid: „Ta on siin! Tund Iisraeli kuninga saabumiseks on käes. Rahu on saabunud Jeruusalemma. Lõpuks ometi on kuningriik kohal!“
Kurjust täis inimeste südameis kasvab üha suurem viha Jeesuse nime vastu. Tulihingeline vihkamine Jumala Sõna vastu on kasvamas üle kogu maailma. Jumalatud inimesed põlgavad, pilkavad ja neavad Piiblit. Las ma küsida su käest: „Mis küll on Jeesuse nimes midagi sellist, mille ainuüksi mainimine õhutab üles nii palju viha?
Kuningas Taavet oli nördinud tema ajal valitsevast Jumala vastasest vaimsusest. Ta hüüdis Issanda poole: „Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu, millega nad mind vihkavad!“ (Psalmid 25:19). Lisaks sellele ütlevad ka Psalmid 124:2-3 meile: „Kui Issand ei oleks olnud meiega, kui inimesed tulid meile kallale, siis nad oleksid meid elusalt neelanud,
kui nende viha süttis meie vastu.“
Tänasel päeval valitseb sama sorti radikaalne paganlik religioon, kui omal ajal Paabelimaal, eesotsas hullumeelse kuninga Nebukadnetsariga. See religioon ähvardab kogu maailma, kutsudes seda üles kummardama oma jumalust. Terroristlikud organisatsioonid, mida toetavad religioossed rühmitused, nõuavad: „Kummardage meie jumala ees või me laseme te lennukid õhku. Laseme te linnad, rongid, bussid ja tunnelid õhku. Röövime ja piiname teid ning lööme teil pead maha. Meie religioon on see, mis saab valitsema.“
Piiblis, Taanieli raamatu 3 ptk’s on lugu sellest, kuidas kuningas Nebukadnetsar seadis Paabelimaal üles kuldse jumala kuju, nõudes, et kõik seda kummardaksid. Iga juht, ametnik ja tavakodanik kõigist Paabelimaa sajast provintsist pidi kummardama selle ebajumala ees või teda ootas surm. Oli vaid kaks valikut – kummardada või põleda. Kui keegi julges keelduda Nebukadnetsari ebajumala kummardamisest, ootas teda ees elusalt küpsemine tohututes ahjudes.