Kuidas sai Jumal Iisraeli lapsed Egiptusest välja? Ta pidi laskma neil minna läbi põletava kannatuste ahju, kuniks nad jõudsid punkti, kus hüüda: „Aitab juba! Me ei taha siin enam olla!“ Alles siis, kui Jumal ütles „Minge!“, olid nad valmis end maast lahti juurima ja minema tõotatud maale.
Aabraham läbis tohutu usutesti, kui oli kuulelikkusest Jumalale valmis ohverdama oma poega. Kuid olulisemgi veel, kui see usutest, oli Aabrahami võõrutamine kõigest maisest, mis väljendus samuti tema valmiduses loobuda oma pojast Iisakist. Ta uskus, et ta elul on suurem eesmärk, kui see, mida ta sel hetkel silmaga nägi. Ta oli mees, kes küll elas selles maailmas, kuid kes tõesti polnud sellest maailmast, nähes oma kodakondsust hoopis teises maailmas.
Me kõik oleme Jumala poolt kutsutud ning erinevatel eluetappidel me elus seab Ta me ette ettekavatsetud plaani, mida peame täitma. Veelgi enam – Jumal on tõotanud, et kui tegutseme usus ja usaldame Teda, laseb Ta sel plaanil viljakalt täituda. Samas pole see kõik alati kerge. Igaüks, kes on lühemat või pikemat aega käinud koos Jeesusega, teab, et Tema kutse järgimisel kohtame oma teel takistusi, millest suurim on skeptikute hääl. Valmistudes ületama Jordanit, et jõuda oma tõotatud maale, kuuleme me kõikvõimalikke hääli, mis soovitavad meil mitte minna.
Piibel kirjeldab Saatanat kui vendade süüdistajat. Ilmutuse 12:10 võime lugeda, kuidas Saatan süüdistab usklikke Jumala ees päeval ja ööl. Millal iganes ka Saatanat Piiblis ei mainita, tegeleb ta alati kellegi süüdistamisega. Nii esineb ta näiteks peibutava maona Eedeni aias, mille tulemusena Aadam ja Eeva teineteist julmalt süüdistasid. Rahvas nurises Vanas Testamendis, mistõttu katkud neelasid nad ja apostel hoiatab meid: „Ärge ka nurisege, nagu mõned neist nurisesid ning hukkusid laastaja käe läbi.
Jumal on hetkel tegutsemas selle nimel, et valmistada oma rahvale ette uut maailma – uut taevast ja uut maad. See uus loodu saab hõlmama endas Uut Jeruusalemma ja sh ka kodu Kristuse Pruudile. Jesaja nägi seda uut maailma, mida Jumal oli loomas ja see vaatepilt oli ta jaoks hingemattev. Jumal ütleb läbi oma prohveti: „Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi, vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.“ (Jesaja 65:17–18).
Fakt on see, et mitte kõik me katsumused pole usuproovid. Sageli, kui oleme katsumuste tuleahjus, on Jumalal midagi palju enamat plaanis. Sest selge on see, et mida lähemal sa Kristusele elad ja mida suuremad su raskused on, seda enam Ta oma tööd su sees teeb, et tuua esile midagi muud, kui vaid usku. Samas aga on oluline mõista, et mil iganes me usk kõigub, kaasnevad sellele ka usu proovilepanekud. Ühtpidi ei saa me neist kunagi lahti. Samas aga on Jumalal ka teine plaan me katsumustega – Ta valmistab nende läbi Pruuti oma Pojale.
Paulus tunnistab oma kogetud katsumustest, kuid samas ka sellest, kuidas ta läbis edukalt oma usu testi. Ta kirjutab: „Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu.“ (2 Timoteose 4:7). Loomulikult Paulus teadis, et tal on veel palju tööd teha. Palju suuri katsumusi ja kannatusi oli alles ootel. Kuid ta võis siiski ausalt öelda: „Ma ehk ei tajunud Kristust päris nii nagu oleksin tahtnud ja ma kohe kindlasti pole veel täiuslikuks saanud.
Jumal ei tunne vähimatki rõõmu oma laste proovilepanekust. Piibel ütleb, et Kristus tunneb kaasa kõigile meie katsumustele, saades puudutatud meie haiget saamistest. Ta ütleb Ilmutuse 2:9 kogudusele: „Ma tean su viletsust ja vaesust…“Ehk teisisõnu ütleb Ta: „Ma tean, millest oled läbi minemas. Sa ise ei pruugi seda mõista, kuid ma tean sellest kõike.“
Kas Jumal tahab, et oleksime õnnelikud ja rõõmsad? See on üks üsna pinget tekitav küsimus paljude kristlaste jaoks. Kuid Piibli esimestest lehekülgedest kuni lõpuni välja, on selge, et see on mõeldud muutma meie elusid. Jah, Jumal tahab, et oleksime õnnelikud ja rõõmsad! See Tema igatsus on vägagi kindel ja Piiblile tuginev tõde. Iga kaasaja piiblitõlge räägib ikka ja jälle rõõmust.
Ükskõik, kui sageli ma ka ei kogeks Jumala väge, ei saa mul sellest kunagi küllalt. Ma ei muutu kunagi liigselt rahulolevaks sellest, kuidas Ta suudab tuua isegi kõige külmema ja raskema piirkonna patutunnetusele. See viis, kuidas Ta võib vaid sekunditega lüüa laiali kogu kurjuse ja paljastada inimsüdame kõige sügavamad sopid, tuues inimese põlvedele risti alla. Ja kui väga ka ei tunduks, et Saatan on võitmas, tean enam kui hästi, et see on vaid aja küsimus astuda Jumalal mängu ja haarata ohjad enda kätte, saates Saatana vaid ühe hingetõmbega pimeduse kõige sügavamasse nurka.