Kui Jumal ütleb: „Ma saan kasutama su elu oma nime auks“, unustame sageli ära, et mõõk ei võta oma kuju mitte võrkkiiges, vaid alasi all. Mis tähendab seda, et elus tuleb ette kuumust, tagumist, painutamist ja ümberkujundamist. See kõik on vajalik ja see kõik võtab oma aja. Ometi kisendame me keset seda protsessi Jumala poole, öeldes: „Jumal, arvasin, et kuulsin Sind ütlevat, et saad kasutama mu elu! Kuid kõik, millest end leian, on muudkui läbi tule minek. Oh Jeesus, aita!“ Ja siis Issand vastab sulle: „Ma ütlesin sulle, et saan kasutama su elu oma nime auks!

Kui ma räägin täielikust usaldusest Kristuse vastu, siis seda mitte vaid Tema päästva väe kontekstis, aga ka Tema alalhoidva väe kontekstis. Me peame uskuma ja usaldama, et Tema Vaim hoiab meid ja muudab meid üha enam Kristuse sarnaseks.

Me teame, et Jumal päästis iisraellased üleloomulikul moel. Moosest valmistati põleva põõsa juures ette usaldama Jumalat, et Too viib täide selle aulise töö. Ta õppis seal midagi Jumala loomuse kohta, mis aitas tal hiljem usaldada, et Jumal viib täide ka kõik muu. Mis see miski Jumala loomuses oli? Tema pühadus!

Mooses oli täiesti üksinda Hoorebi mäel, karjatamas oma äia lambaid, kui üks kummaline vaatepilt köitis ta tähelepanu – üks põõsas oli leekides. Minnes lähemale, kuulis ta Jumala häält teda sealt põõsast hüüdmas. „Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.” Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!”“ (2 Moosese 3:3–4). Jumal oli seal selles põõsas ja see oli ka põhjus, miks see põles ja ometigi ei põlenud ära.

Jeesus Kristus, meie Päästja, on ainus täiuslikult püha. Ja kuna Jeesus on ainus, kes on täiuslik ja püha, ei tunnusta Jumal ühtki teist isikut. Seetõttu ka, kui tahame eales olla vastuvõetud oma Taevase Isa poolt, peame olema Kristuses, mis on võimalik ainuüksi tänu Kristuse armule ja mitte meie enda teenetele. „Et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu.“ (Efeslastele 2:16)„…kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu.“ (Efeslastele 2:15)

Religioossetel inimestel on kalduvus keskenduda pigem pimedusele kui valgusele. Kuulen nii paljusid kristlasi pritsimas sapiseid kommentaare stiilis: „Ühiskond on süüdi“ või: „See on valitsuse süü“ või: „See konkreetne seltskond avaldab negatiivset mõju.“ Kui aga elad nii nagu Jeesus elas, siis sa ei nea pimedust, kuna keskendud valgusele, mille endaga kaasa tood. Las ma tuua siinkohal näite.

Apostlite tegude 3. ptk’s, peale seda, kui Peetrus ja Johannes olid tervendanud templi väravas istuva jalutu mehe, oli seal suur hulk inimesi, kes vaatasid seda kõike hämmeldunult pealt. Nad olid teadnud seda meest aastaid, mistõttu keegi ei saanud eitada tema tervenemist.

Jumala armastus kandub meieni vaid läbi Jeesuse Kristuse. Vastavalt Johannese väljaütlemisele, peitub kogu Jumala armastus Jeesuses: „Sest tema täiusest me kõik oleme saanud…“ (Johannese 1:16). Sa võid küsida: „Miks on see nii oluline teada, et Jumala armastus jõuab meieni läbi Kristuse? Kuidas see me igapäevaelu mõjutab?“ See teadmine on nii palju enamat kui vaid piibellik kontseptsioon. Teadmine, et Jumala armastus jõuab meieni läbi Jeesuse, on vägagi seotud sellega, kuidas hoiame end Tema armastuses.

Millal lõpetab Jumal su armastamise? Ta saaks seda teha vaid siis, kui Ta lõpetaks oma Poja armastamise, kuid see on võimatu. Kristus ütleb: „Tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni.“ (Johannese 13:1). See aitab meil paremini mõista Juuda juhiseid, kui ta ütleb: „Hoidke endid Jumala armastuses.“ (Juuda 21). Ehk ta ütleb: „Hoia kinni sellest tõest. Haara sellest kinni ja ära lase sel kunagi minna. Teadmine Jumala armastusest on mõeldud sinu trööstiks ja jõuks.

Jeesuse sõnul on Kristus ja Kristuse kogudus Isa silmis üks. Paulus illustreerib seda analoogi inimihu näol. Ta ütleb, et Kristus on pea ja meie Tema ihu – luu Tema luust ja liha Tema lihast. „Ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele, kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges.“  (Efeslastele 1:22-23). „Sest me oleme tema ihu liikmed.“ (Efeslastele 5:30).