Estonian Devotionals

Koged sa, et Jumal on vabastamas midagi täiesti erakordset su ellu? Ehk on Ta rääkinud su südamesse ja öelnud: „Mul on midagi väga erilist varuks su jaoks. Oled asumas ühele teekonnale koos minuga, mille sarnast sa pole veel eales näinud.“ Võib-olla on su elu olnud juba eriliselt õnnistatud Jumala poolt. Kuid nüüd annab Püha Vaim sulle teada, et see kaua oodatud tõotus on kandmas peagi vilja ja see saab rabama sind jalust.

Kui kõik ülaltoodu kirjeldab su elu praegu, siis las ma kuulutada sulle Piiblis peituva meelevallaga: ole valmis oma südant läbi katsuma.

Õpetusliku puhtuse alalhoidmine on hea, kuid see ei ole veel kogu pilt Uue Testamendi kogudusest. Apostlid tahtsid teha nii palju enamat kui vaid „pidada kinni õigest õpetusest“ nagu üks vana gospellaul ütleb. Nad palusid Jumalalt jõudu minna välja ja mõjutada kogu oma rahvast ja kogukonda.

„Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Matteuse 4:4). „Samuti on kirjutatud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat.” (Mt.4:7) „Sest kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat ja teeni ainult teda!” (Mt.4:10) Kui Jeesus seisis silmitsi erinevate Saatana rünnakutega, ületas Ta nad kõik Jumala Sõnaga.

Issand ütles Peetrusele: „Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud et su usk ei lõpeks.“ (Luuka 22:32). Vaadates seda võrratut Kristuse armastuse eeskuju, mõistan, et ma ei tea tegelikult midagi sellest, kuidas armastada neid, kes langevad. Pole kahtlustki, et Jeesus on „kui sõber, kes on ustavam, kui vend“ (Õpetussõnad 18:24).

On vaid üks viis, kuidas õhutada oma südant üles ja püsida rõõmus. „Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele…Mu silmavesi on mulle leivaks ööd ja päevad…Ma valan välja oma hinge… Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest!“(Psalmid 42:2-5). See on Jumala sõnum kõigile neile, kes on „rõhutud“. Neile, kes on kurvad, lüüa saanud, nukrameelsed, heitunud ja rõõmuta.

„Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna ja Kõigekõrgema pühi elamuid. Jumal on tema keskel, ei ta kõigu; Jumal aitab teda hommiku koites.“ (Psalmid 46:5-6). Just, selleks jõeks on Jeesus ise ühes oma ligioluga. Hetkel, mil’ heidad ära kogu hirmu ja kahtlused, hüüdes: „Issand, ma usun ja Sinus on kogu mu lootus!“, kantakse sind Jumala Vaimu väes selle jõe kallastele.

Issand hoiatas iisraellasi, et nad ei võtaks ühtegi asja, mis oli jäänud maha nende vaenlastest, keda nad võitsid. Milleks taoline keeld? Aga seetõttu, et nad ei loodaks inimlikule jõule ega püüaks võita oma vaenlasti materiaalse kasu pärast. Jumal tahtis, et nende silmad oleks kinnitatud taevastele asjadele, mitte asjadele, mis on „hävitatavad“ (kõik need materiaalsed asjad, mis hävivad nagu rohi – vt Joosua 6:18). Samas leidus siiski üks mees, Aakan, kes otsustas võtta endale midagi hävitatavast.

„Vaata, ma olen valmis kolmandat korda tulema teie juurde ja ei kavatse olla teile koormaks, sest ma ei otsi teie oma, vaid teid endid. Ei ole ju lastel vaja koguda vanematele varandust, vaid vanematel lastele. Aga ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast teie hingede heaks. Kui mina teid rohkem armastan, kas siis mind tuleb armastada vähem?“ (2 Korintlastele 12:14-15). Need on Pauluse sõnad, kes oli mees, kelle süda ja elu olid otsene Jeesuse Kristuse peegeldus. Pauluse elu oli pühendatud Jumala rahvale, nii nagu see on iga tõelise Jumala sulase puhul.

Miks on osad usklikud nii rahu ja rõõmu täis, et kiirgavad üht erilist vaimse elu sära ja tervist kõigile neilegi, kellega eales kokku puutuvad? Kas seetõttu, et neil pole ühtegi probleemi? Ei! Tegelikkus on see, et neil võib olla isegi enam probleeme kui sul. Tegelikult lausa enam probleeme, kui enamus inimestel! Kuid need Jumala pühad on õppinud ära saladuse, kuidas ajada oma juured Jumala jõkke. Kui oled juurdunud Tema jõkke, ei vaja sa ärkamist; sa ei vaja õnnistuste vihmasid ega mingeid erilisi Jumala Vaimu väljavalamisi; sa ei vaja ka mingit ootamatut ülevoolavat võitu.

„Tema on otsekui vee äärde istutatud puu“ (Jeremija 17:8) Pidevas rahus elamise saladus sai paljastatud – see on elu, mis kätkeb endas rõõmu ja rahu Pühas Vaimus. See ei peitu püüetes end pidevalt muuta ega Jumalale antavates tõotustes, mida me nagunii täita ei suuda. Inimesele, kes on saanud osa sellest tõotusest, ei saa keegi enam haiget teha, sest ta lootus pole inimeste peal. Kõik tema ootused ja lootused on vaid Jumala peal. Taoline inimene ei hooli enam sellest, mida teised arvavad või teevad, kuna ta pilk on kinnitunud ainuüksi Issandale.