Uuel Testamendil on korralekutsumise kohta üsnagi palju öelda. ”Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: "Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab." Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?” (Heebrealastele 12:5-7). Jeesus ise kuulutas: ”Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!” (Ilmutuse 3:19).

Kõik Vana Testamendi prohvetid kuulutasid Jumala rahvale ette, et nad lähevad läbi puhastustulest. ”Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda.“ (Sakarja 13:9). ”Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis. Ja ta istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Issandale õige ohvrianni.” (Malaki 3:2-3).

Jumal on andnud meile võimsa relva, mida kasutada meie usu vastu suunatud rünnakute korral. „Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!“ (Heebrealastele 12:1).

Armsad, me oleme tulises sõjas, kus võitlus meie usu pärast käib elu ja surma peale. Saatan on enam kui otsusekindel hukutamaks ja hävitamaks Jumala valitute usku, mistõttu mida tugevam su usk, seda suuremad ta rünnakud su vastu on. Kui usk saab hajutatud või läheb hoopis kaotsi, muutuvad usklikud nõrgaks ja pöörduvad ebajumalate ja kurjuse poole. Paulus hoiatas selle eest, kuidas osad olid loobunud oma usust.

Pastorina olen märganud üht üsna levinud probleemi, mis enamus inimestel, kes minu juures nõustamisel käivad, esineb. Nad ütlevad väsinult: ”Ma pole vastanud Jumala standarditele. Mu patt on lõiganud läbi mu osaduse Temaga.” Nad arvavad, et nende patt paneb Püha Vaimu lendama ära kui tuvi ning hõljuma kusagil õhus seni, kuni nad oma südame asjad taas korda saavad.

Ma ei suuda kunagi mõista inimesi, kes väidavad küll Jeesuse olevat oma Päästja, kuid samas elavad oma elu nii, otsekui nad poleks eales kogenud Tema päästvat armu. Kuidas nad paluvad, et Jumal päästaks nad, kui samas pole nõus meelt parandama ja kahetsema tehtud vigu. Nende jutt jätab mulje, otsekui nad tunneksid Kristust, samas kui nende teod annavad selgelt mõista, et nad ei tea Temast mõhkugi.

Paabel on langemas! See ahnust ja isekust täis kauplev maailm on kokku kukkumas. „Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!“ (Ilmutuse 18:4).

Jumala Sõnas on öeldud: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas!“ (1 Johannese 2:15). Jeesus hoiatas meid: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Luuka 12:15). Asjad, mida omame, võivad siduda meid selle maailma külge. Ajal, mil taevas ja põrgu valmistuvad sõjaks, käime meie ostlemas. Ajal, mil me igavik on kaalul! Kõigi meile teadaolevate asjade ja aegade lõpp on lähedal, aga meie oleme hõivatud oma leludega mängimisega!

„Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.” (Ilmutuse 12:12). Pane tähele neid sõnu oma vaimus: „Saatan teab, et tal on jäänud vaid üürikest aega, mistõttu ta on „tulnud alla“ maa peale.“ Meie planeet Maa on lõplik lahinguväli! Saatan on valmistanud kõik oma jõud ette ja ta strateegiad on käiku minemas. Kogu põrgu on kui üks suur saatanlike operatsioonide võrgustik!

Me elame viimasel ettevalmistusajal. Nii taevas, maa peal kui põrgus võtab üha enam maad vilgas tegevus, kuna kogu loodu elab inimkonna ajaloo kulminatsiooni ootuses. Kui Püha Vaim eemaldaks klapid me silmadelt, oleksime usklikena ühtaegu rõõmsad kui ka kohkunud sellest, mida näeksime. Hüüaksime kõigest väest: „Mis toimub? Miks kõik nii pingsalt ja sihikindlalt kiirustavad ja tormavad? Mis küll toimuma saab?“