„Siis ta ütles oma sulastele: „Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!” Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.“ (Matteuse 22:8-10).
Apostel Paulus annab meile teada: „Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed.“ (1 Korintlastele 12:27), olles seda täpsustanud veelgi põhjalikumalt salmis 12: „Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.“ Ehk teisisõnu ütleb Paulus meile: „Vaadake oma ihu. Igal ühel teist on käed, jalad, silmad ja kõrvad. Te pole vaid mingi eraldiseisev aju, mil’ pole mingit pistmist teiste ihuliikmetega.
„Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest vägede Issand oli temaga.“ (1 Ajaraamatu 11:9). 1 Ajaraamatu 11 ptk’s mainitud võimsad sõjakangelased aitasid Taavetil vallutada uue pealinna ta kuningriigi jaoks, nagu seda salmides 4-9 näha võime. Iisraeli kaasaegne rahvas oli uhkelt tähistamas oma linna, Jeruusalemma, 3000-sünnipäeva, mis oli ühtlasi kogu juutide elu keskpunkt. Seetõttu polnud see mitte väike amps, mida haugata. Jebuusi elanikud, kes Jeruusalemmas elasid, teatasid Taavetile otse ja omadega: „Ära mitte arvagi!
„Haua sisemuses hüüdsin ma appi.“ (Joona 2:3). Miks lasi Jumal Joonal nii madalale langeda? Kala kõhus olles oli Joona otsekui hauas, taandatud pimedusse ja pendeldades elu ning surma vahel. Miks lasi armuline Jumal oma sulasel millestki sellisest läbi käia? Usun, et Joona lugu on meile heaks eeskujuks sellest, kuidas Jumal käitub oma sõnakuulmatute sulastega.
Kuidas on üldse võimalik, et selline palvemees nagu Joona, kaldus õigelt teelt kõrvale sõnakuulmatusse? See kõik sai alguse vaid osalisest Jumala loomuse tundmisest.
Kas Jeesus on sind õpetanud sinu salajases palvekambris? Oled sa otsinud Tema palet ja nõu asjade pärast, mida ei leia ühegi õpetaja käest ega ühestki raamatust? Oled sa istunud vaikselt Tema ligiolus, et kuulda Tema häält? Piibel ütleb, et kogu tõde peitub Kristuses ja ainuüksi Tema saab seda sulle jagada läbi Püha Vaimu.
Variserid ja saduserid tulid Jeesuse juurde ja nõudsid, et Jeesus annaks neile tunnustähe taevast (vt Matteuse 16:1). Jeesus vastas: „See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.” (Matteuse 16:4) Hiljem kutsus Jeesus oma jüngrid kokku ja küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon Peetrus kostis: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” (Matteuse 16:15-16). Jeesus vastas: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas.“ (Matteuse 16:17).
Saalomon kirjutas: „Võtke meile kinni rebased, väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid, sest meie viinamäed õitsevad!“ (Ülemlaul 2:15). Saalomon hoiatas meid, et sageli need on need väikesed, tüütud asjad, mis takistavad meil järgida Jumala kutset ja ülevoolavalt rikast elu Temas.
Tulles Jumala ette palves, peame me teadma, kes Ta on ja mida Ta on valmis meie heaks tegema. Me peame teadma, et Ta on me Isa, me varustaja ja päästja; et Ta on andestanud meile, et meist võiks saada andestuse saadikud. Me südameis peab olema kindlus, et Jumal on ustav kaitsema meid iga kurjuse rünnaku eest, mis suunatud meie vastu.
„Ja Jeesus ütles neile: „Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: „Sõber, laena mulle kolm leiba, sest mu sõber on rännakul tulnud mu juurde ja mul ei ole midagi talle pakkuda!” (Luuka 11:5-6).