Estonian Devotionals

Peame täie tõsiduse ja südamega võtma seda sõna Kristuse toodud tähendamissõnas: „Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla…Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!” (Matteuse 18:32-33).

Küsimus, mida iga kristlane endalt küsima peaks, on järgmine: „Kas ma andestan oma vendadele? Olen ma leplik nende erinevuste suhtes?“ Sest kui ma keeldun armastamast neid ja andestamast neile, kuigi ise olen andeks saanud, nimetab Jeesus mind „tigedaks sulaseks“.

Mis peitub hukkamõistvate tülide taga? Miks jumalasulased, kes on isiklikult nii palju andeks saanud, kohtlevad halvasti oma usukaaslasi ega nõustu nendega osadust pidama? See kõik viib tagasi kõige raskema võimaliku patuni – Jumala headuse põlgamiseni.

„Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja.“ (Johannese 15:2)

Kristlasi, kes kannavad vilja, poogitakse kui viljapuid? See pole nüüd küll päris see, mida enamus meist Jumala teenimise eest ootaks. Sügaval oma südames ootame me igaüks ju ikka tasu. Sest see oleks ju igati õiglane, kas pole?

Viimased uuringud on näidanud, et 2020 aastaks saab islamist peamine religioon nii Norras kui ka Skandinaavia maades. Kui see vastab tõele, võib oodata, et islamist saab Norras riigiusk juba lähimate aastate jooksul. Nii on juhtunud iga maaga, kus moslemid on saanud kanda kinnitada.

„Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?“ (Roomlastele 2:4). Mida Paulus mõtleb sellega, kui ütleb, et siin on keegi, kes suhtub üleolevalt Kristuse rikkalikku heldusesse ehk headusesse? Antud kontekstis kasutatud sõna „üleolevalt“ tähendab seda, et see inimene ei pidanud seda võimalikuks. Ehk teisisõnu ütles see usklik: „Taoline arm ja heldus pole võimalikud.

Kas Matteuse 18:23-35 jagatud tähendamissõnas vaatas kuningas oma sulase patust mööda? Pigistas ta silma kinni oma sulase võlgnevuse ees ja andis selle talle lihtsalt andeks? Ei, üldse mitte. Tõsiasi, et kuningas talle andestas, pani selle sulase õlgadele veelgi suurema vastutuse, kui oli olnud ta võlakoorem. See sulane võlgnes oma isandale nüüd palju rohkem, kui enne. Kuidas? Tal oli vastutus andestada teistele ja armastada teisi täpselt samamoodi nagu kuningas oli seda tema puhul teinud.

Jeesus rääkis Matteuse 18:23-35 ühe tähendamissõna, et tuua meile näide ustavast ja andekast sulasest, kes korraga osutus suurimaks võlglaseks üldse. Tegu oli kellegagi, kes oli täis valesid motiive ja kes ei väärinud vähimalgi määral armu või kaastunnet. Ometi andis ta peremees talle andeks – just nii nagu Jeesus on andestanud sulle ja mulle.

Kui Jeruusalemmas puhkes ärkamine, kõnetas ingel apostel Filippust ja käskis tal minna Gaza kõrbe, kus ta pidi kohtuma ühe etiooplasest diplomaadiga, kes sõitis oma tõllas. Filippus leidiski selle mehe, kes luges kõva häälega Jesaja raamatut, mistõttu ta küsis: „Kas sa ka aru saad, mida sa loed!“ (Apostlite teod 8:30). Oli näha, et see diplomaat oli jäänud kinni ühe lõigu juurde, mis temas segadust tekitas: ”Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. Aga Issand arvas heaks teda alandada haigustega.

„Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik.“ (Johannese 15:1) Kui Jeesus viitab endale, kui „tõelisele“ viinapuule, siis Ta räägib millestki enamast, kui vaid täpsest informatsioonist. „Tõeline“ tähendab antud kontekstis sama, kui „tõeline sõber“. See tähendab siiras, ehe, autentne ning vajadusel käepärast, et aidata.

Pole parimat näidet Jumala võimsa liikumise kohta kusagil linnas, kui seda on lugu Apostlite tegudes 11:20-21. „Nende hulgas oli ka Küprose ja Küreene mehi, need rääkisid pärast Antiookiasse jõudmist ka kreeklastele, kuulutades neile evangeeliumi Issandast Jeesusest. Issanda käsi oli nendega, ja suur oli nende arv, kes uskuma hakates pöördusid Issanda poole.“ Seal toimus selline suur Jumala liikumine, et Barnabas vabastati kohustustest Jeruusalemmas ja saadeti asju üle vaatama.