„Rõõm Issandast on teie ramm!” (Nehemja 8:10). Ajal, mil need sõnad välja kuulutati, olid iisraellased pääsenud just Paabeli vangistusest. Esra ja Nehemja juhtimisel olid nad Jeruusalemma hävitatud müürid taas üles ehitanud, suunates nüüd oma pilgud templi ja kogu rahva taastamisele.
Ma ei kuulutaks sõnumit „Jumala väe ootamisest“, kui ma ei teaks, et see vastab tõele. Mina ja mu abikaasa Kelly oleme kogenud seda. Olen ka varem kirjutanud me pojast Elliotist, kes oli heroiinisõltlane. Kord oli ta isegi kodutu. Püüdsime teda aidata läbi erinevate rehabiliteerimisprogrammide ja kõnekate inimeste, kuid miski ei puudutanud teda. Nutsime end Kellyga mitmeid õhtuid magama ja see oli kahtlemata üks raskemaid aegu kogu mu elus.
Me näeme Apostlite tegude 6 ptk’s, kuidas apostlid pidid valima esimesed diakonid. Kreeka ja heebrea juutide vahel käis vaidlus ausa toidu jagamise üle. Nii otsustasid apostlid määrata teatud mehed tegelema toidu jagamisega, samal ajal kui apostlid ise keskendusid „palvetamisele ja sõna teenimisele“. (Apostlite teod 6:4). Nad ütlesid: „Vennad, vaadake endi seast seitse meest, kellel on hea maine ja kes on täis Vaimu ja tarkust.“ (salm 3). Toidu jagamine oli lihtne teenija töö.
Kristlastena me teame, et Jeesus on maailma ainus lootus. Paulus räägib sellest lootusest, öeldes: „Seepärast tuletage meelde, et…teie olite tol ajal ilma Kristuseta…võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga…saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. SEST TEMA ON MEIE RAHU.“ (Efeslastele 2:11-14).
Jeesus tõusis surnuist kui me ainus õigsus – kui ainus tee, kelle kaudu olla Jumalale meelepärane. Jumal ütles Jeesuse kohta: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Matteuse 3:17). Apostel Paulus tuleb seda meile oma kirjades ikka ja jälle meelde, õpetades, et Jumala silmis on ainuüksi Kristus me õigsus.
Sõnakuulelikkusest Jumalale võttis Aabraham oma poja Iisaki ja viis ta üles mäele, et teda seal ohverdada. Teel sinna küsis Iisak isa käest: „Aga kus on ohvritall?” ja Aabraham vastas usus: „Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!” (1 Moosese 22:8). Ja Jumal ka tegi seda, juhtides Aabrahami ühe jäärani, kes oli rägastikku kinni jäänud.
Piibel räägib meile neljast viisist, kuidas Püha Vaim me eludes liigub. Esmalt sellest, nagu Jeesuski ütles, et keegi ei saa tulla Tema juurde enne, kui pole kogenud uuestisündi Jumala Vaimu läbi. Selle tulemusena elab Jumala Vaim iga kristlase sees. Teiseks, meid on kutsutud elama Jumala Vaimus ja olema lähedased Temaga läbi palve. Kolmandaks peame olema pidevalt täidetud Jumala Vaimuga, ammutades jätkuvalt Tema elava vee allikast. Ükski neist asjadest ei tähenda seda nagu jätaks Jumala Vaim meid maha. Küll aga seda, et meil on oma osa täita selles suhtes Temaga.
Olen enam kui veendunud, et Jumal on käivitamas midagi väga tähendusrikast. Ta on määranud ühe armu hetke Ameerika jaoks. Ükskõik, kui väga ka inimeste südamed pole siiani Kristuse vastu olnud – Jumal on avamas neile üht akent. Seetõttu ei taha ma ka kulutada kogu oma palveelu ohkamistele stiilis: „Palun, Issand!“, vaid ma tahan pigem paluda: „Jah, Issand!“, püüdes teada saada oma osa kogu loos. „Jah, Issand. Mida Sa tahad, et ma teeksin? Jah, Issand. Mida Sa tahad, et ma ütleksin? Jah, Issand. Kuhu Sa tahad, et ma läheks?“
Taavet kirjutas Psalmides sageli oma murtusest. Ta rääkis sellest, kuidas Jumal on ligi neile, kes murtud: „Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.“ (Psalmid 51:19). „Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.“ (Psalmid 34:19). Millised imelised tõotused, mille Jumal on andnud neile, kel murtud vaim. Ta on kinnitanud, et on igaühe juures, kes on saanud haiget, et taastada nende südamed.
Kohtu ette ilmudes kuulis Paulus enneolematuid süüdistusi, mis tema vastu olid tõstatatud: „See mees on poliitiline fanaatik. Ta on paharet, kes kütab juute üles kogu maailmas. Ta on natsareenide sekti ninamees, kes õhutab üles suuri masse Rooma vastu. Ta on süüdi mässu õhutamises!“